Kokaiin on uimastav, eufooriat tekitav aine, mida saadakse Lõuna-Ameerikas kasvava puna­puuliste sugukonda kuuluva kokapõõsa (Erythroxylum coca) lehtedest. Kokapõõsas kasvab looduslikult mägedes ja seda on üle 250 liigi.

Kokaiini kasutasid esimesena Andides elanud inkad. Nad närisid lehti, et paremini vastu panna kõrgmäestiku stressile ja samuti üldise väsimusevastase vahendina. Tänapäeval jõuab suurem osa kokapõõsa saagist illegaalsetesse laboritesse, kus lehtedest eraldatakse kristalliline alkaloid kokaiin. See saadakse keemilise protsessi käigus, milles kasutatakse keskkonda kahjusta­vaid kemikaale, nagu petrooleum ja happed. Saadak­se kristalne kokaiinvesinikkloriid, mida müüakse seguna, mis sisaldab tavaliselt 30–40 protsenti puhast kokaiini. ÜRO uusima World Drug Reporti (ingl „maailma uimastiraport“) järgi kasutab uimasteid 269 miljonit inimest üle maailma, mida on 30 protsenti rohkem kui 2009. aastal.