Kõige „kangemaks“ kasvuhoone­gaasiks võib pidada tööstustlikult toodetavat väävelheksafluoriidi (SF6). Selle gaasi mõju kliima soojene­misele on 23 500 suurem kui süsihappegaasil. See tähendab, et ühe tonni selle gaasi võime põhjustada kasvu­hooneefekti on atmosfääri pääsenuna sama suur kui 23 500 tonni CO2 puhul. Samas leidub seda atmosfääris teiste kasvuhoone­gaasidega võrreldes siiski suhteliselt vähe. Seda gaasi kasutatakse tehnoloogiasektoris isolaatorina. SF6 on kasutuses näiteks ala­jaamades või trafodes, kus see hoiab ära lühiseid.

Looduslikult seda gaasi kusagil ei leidu, selle sünteesisid esimest korda 1901. aastal Prantsuse keemikud Henri Moissan ja Paul Lebeau. 1950. aastaist on seda gaasi toodetud tööstuslikult ja kasutatud elektrienergeetikasektoris ning sealt on see jõudnud ka atmosfääri.