Imelise Teaduse keskkonna ja kliima teemalistes lugudes on juttu kõige rohkem süsihappegaasist (CO2). See ei ole ainuke gaas Maa atmosfääris. Missugune gaas on kliimale kõige halvema mõjuga?
© Shutterstock
MADIS AESMA
1. APRILL 2023
Kõige „kangemaks“ kasvuhoonegaasiks võib pidada tööstustlikult toodetavat väävelheksafluoriidi (SF6). Selle gaasi mõju kliima soojenemisele on 23 500 suurem kui süsihappegaasil. See tähendab, et ühe tonni selle gaasi võime põhjustada kasvuhooneefekti on atmosfääri pääsenuna sama suur kui 23 500 tonni CO2 puhul. Samas leidub seda atmosfääris teiste kasvuhoonegaasidega võrreldes siiski suhteliselt vähe. Seda gaasi kasutatakse tehnoloogiasektoris isolaatorina. SF6 on kasutuses näiteks alajaamades või trafodes, kus see hoiab ära lühiseid.
Looduslikult seda gaasi kusagil ei leidu, selle sünteesisid esimest korda 1901. aastal Prantsuse keemikud Henri Moissan ja Paul Lebeau. 1950. aastaist on seda gaasi toodetud tööstuslikult ja kasutatud elektrienergeetikasektoris ning sealt on see jõudnud ka atmosfääri.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud