Kõige kangem kliimavaenlane

Imelise Teaduse keskkonna ja kliima teemalistes lugudes on juttu kõige rohkem süsihappe­gaasist (CO2). See ei ole ainuke gaas Maa atmosfääris. Missugune gaas on kliimale kõige halvema mõjuga?

© Shutterstock

MADIS AESMA

1. APRILL 2023

Kõige „kangemaks“ kasvuhoone­gaasiks võib pidada tööstustlikult toodetavat väävelheksafluoriidi (SF6). Selle gaasi mõju kliima soojene­misele on 23 500 suurem kui süsihappegaasil. See tähendab, et ühe tonni selle gaasi võime põhjustada kasvu­hooneefekti on atmosfääri pääsenuna sama suur kui 23 500 tonni CO2 puhul. Samas leidub seda atmosfääris teiste kasvuhoone­gaasidega võrreldes siiski suhteliselt vähe. Seda gaasi kasutatakse tehnoloogiasektoris isolaatorina. SF6 on kasutuses näiteks ala­jaamades või trafodes, kus see hoiab ära lühiseid.

Looduslikult seda gaasi kusagil ei leidu, selle sünteesisid esimest korda 1901. aastal Prantsuse keemikud Henri Moissan ja Paul Lebeau. 1950. aastaist on seda gaasi toodetud tööstuslikult ja kasutatud elektrienergeetikasektoris ning sealt on see jõudnud ka atmosfääri.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress