Kiviaja inimesed andsid laste kasvatamisel tänapäeva inimestele silmad ette

Uuring näitab, et laste kasvatamise ja õpetamise osas on meil oma iidsetelt eelkäijatelt nii mõndagi õppida.

© Shutterstock

BJØRN FALCK MADSEN, Imeline Ajalugu

23. NOVEMBER 2023

Paljudes aspektides on tänapäevane ühiskond tunduvalt eesrindlikum kui see keskkond, milles elasid meie kauged esivanemad. Siiski näib, et mõnes valdkonnas oleme oma kaasaegse eluga pisut kraavi jooksnud.

On mitmeid indikatsioone, et meie praegused laste üleskasvatamise ja õpetamise meetodid on puudulikud. Võib-olla tasuks pisut ajaloos tagasi vaadata ning uurida, mida meil on õppida küttidelt-korilastelt, meie kaugetelt eelkäijatelt?

Rohkem füüsilist lähedust

Antropoloog Nikhil Chaudhary uuris lähedalt Kongo küttide-korilaste hõimu. Aafrika vihmametsas elutsev rahvakild, keda Chaudhary uuris, kutsub end BaYaka inimesteks.

Koostöös lastepsühholoogi Annie Swanepoeliga võrdles Chaudhary BaYaka inimeste ja tänapäevase, kõrgelt haritud ja industrialiseerunud Lääne ühiskonna laste kasvatamise praktikaid. Vaatluse ja võrdluse tulemusel tegid Chaudhary ja Swanepoel mitmeid provokatiivseid järeldusi.

Uuringu objektiks olnud BaYaka inimeste lastel on sageli kuni 20 nende eest hoolitsevat hõimuliiget.

© Max Chiswick/Wikimedia

Esiteks, küttide-korilaste ühiskondade lastel on täiskasvanutega äärmiselt lähedane füüsiline kontakt. Kui lapsed on väikesed, kantakse neid suure osa ajast kandevööga. Lapsi toidetakse rinnapiimaga kuni nelja-aastaseks saamiseni ning lapsed magavad kogu lapsepõlve jooksul koos vanematega.

Sellele lisaks reageerivad vanemad laste nutule otsekohe ning lapsed ei saa peaaegu kunagi riielda.

Kõik aitavad lapsi

Skeptikutel on õigus, kui nad ütlevad, et küttide-korilaste ühiskondades sureb ligikaudu 40% lapsi enne täisealiseks saamist. Selle fakti valguses ei ole algeliste rahvaste laste elu mingi meelakkumine.

Samas on küttide ja korilaste lastel tänapäevaste ühiskondade pisipõnnidega võrreldes oluliselt teistsugune läbisaamine täiskasvanutega. Lisaks lihastele vanematele on küttide-korilaste lastel nii-öelda ekstra-vanemad – kogu küla on otsekui suur rühm isasid ja emasid, kes kõik ühiselt laste eest hoolitsevad.

„Moodsad lapsevanemad saavad ühiskonnalt laste kasvatamise osas palju vähem tuge. Võimalus, et teine hõimuliige tuleb laste kasvatamisel appi, vähendab lihaste lapsevanemate stressi. Samal ajal vähendab see sünnitusjärgse depressiooni riski, mis muidu võib avaldada lapse heaolule ja tema vaimsele arengule negatiivset efekti,“ selgitab Nikhil Chaudhary.

Vanemad õed-vennad on abis

Küttide ja korilaste ühiskondades on tavaks, et vanemad õed ja vennad hoolitsevad pere nooremate laste eest. Chaudhary vaatluste käigus tuli välja, et juba nelja-aastased lapsed aitasid veelgi väiksemate põnnide eest hoolitseda. Tänapäevastes ühiskondades seda mõistagi laialdaselt kasutada ei saa, sest lapsed käivad koolis, niisiis kasutatakse võimalusel lapsehoidjate abi.

„Võib-olla peaksime uurima võimalusi, et vanemad õed ja vennad hakkaksid nooremate laste kasvatamisel suuremat rolli mängima? Tõenäoliselt stimuleeriks see ka nende endi sotsiaalset arengut,“ nentis Nikhil Chaudary

Õppimine mängu ja seikluste abil

Küttide-korilaste lapsed õpivad tulevaseks eluks vajalikke oskusi valdavalt mängu ja seikluste abil. Põhimõtteliselt võib öelda, et mängimine ja õppimine on nende jaoks üks ja sama asi.

Nikhil Chaudhary ja Annie Swanepoeli uuring järeldab, et selline õppimismeetod suurendab laste enesekindlust ning muudab nad kohanemisvõimelisemaks, suurendab nende motivatsiooni ja parandab nende sooritusvõimet. Paraku nendivad teadlased ka seda, et kirjeldatud õppemeetodeid ei saa kaasaegsetesse ühiskondadesse üks-üheselt üle kanda.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress