Kes on suveaja autor?

Kes tuli ideele, et suveaja kellakeeramine on hea mõte? Millega ta seda põhjendas?

© AFP

EBBE RASCH

1. MÄRTS 2022

Tegelikult võib öelda, et omamoodi läksid ilma kella keeramata suve- ja talveajale üle kõik iidsed kultuurid, kes eksisteerisid enne ajamõõtjate leiutamist. Inimesed lihtsalt tegutsesid siis, kui oli valge, ja magasid või olid vähe aktiivsed siis, kui oli pime aeg. Hilisemad tsivilisatsioonid, näiteks vanad roomlased, kes mõõtsid aega veekellaga, kasutasid teistsugust võtet – nad jagasid päevavalguse alati 12 tunniks olenemata sellest, kui palju seda päevas tegelikult oli. See tähendas, et tunnid olid neil eri aasta­aegadel erineva pikkusega.

18. sajandi lõpus pakkus USA poliitik ja polühistor (paljudes valdkondades põhjalike oskuste ja teadmistega isik) Benjamin Franklin Pariisis töötades, et prantslased võiksid hakata hommikuti varem tõusma ja toimetama, et küünlaid säästa. Teda on sageli suveaja isaks nimetatud, kuid tegelikult pole see õige.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€

Telli Imeline Teadus kuumaksega 9,95 eurot ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tellimus on tähtajatu, ilma siduva perioodita
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress