Tehistaibu tagamaad

Praegu on tehisintellekt jõudnud nii kaugele, et kirjutab netis inimestele vastuseks tekste ja suudab joonistada ette antud teemal pilte. Kes üldse leiutas tehisintellekti?

© Shutterstock

MADIS AESMA

1. MÄRTS 2023

Esimene sündmus, kus tehisintellektiga (ingl artificial intelligence, lüh AI) tegeldi, oli 1956. aastal USAs New Hamp­shire’i osariigis asuva Dartmouthi ülikooli juures toimunud suve­kool või seminar. Selleks ajaks oli mõtlevate masinatega seotud teemade kirjeldamisel kasutatud mitmesuguseid termineid. Et valdkonnas selgust luua ja ideesid arendada, kutsus noor matemaatik John McCarthy kokku suvise mõttekoja. Teadlased kogunesid mitmeks nädalaks ning seda ajurünnakut peetakse tehisintellektiga seotud teaduse alguseks. 1955. aastal, kui töötoale rahastust taotleti, kasutatigi esimest korda mõistet „tehisintellekt“.

Idee masinast, mis saab inimese üles­annetega hakkama kas mõtetes või tegudes, on palju vanem ja selle näiteid võib leida antiik­ajastki. Vana-Kreeka mütoloogias on näiteks tegelane nimega Talos, hiiglaslik pronksist valmistatud mees; põhimõtteliselt robot. Talose ülesanne oli olla Kreeta saare valvur ja kaitsja võõrvallutajate eest, seal­juures tegi ta saarele ööpäevas peale kolm patrulli­­tiiru. Kui mõni vaenuväe laev lähenes, pildus pronksrobot seda rahnudega – seda kõike muidugi ainult legendides.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Teadus kuumaksega 10,95€ ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress