Traadita telegraafi leiutamine tõi noorele itaallasest füüsikule Guglielmo Marconile kuulsuse ja Nobeli auhinna. Tema seade oli paljuski inspireeritud teiste töödest ja põhines geniaalse serblase Nikola Tesla patentidel.
© Scanpix / Science Photo Library
ULLA SKOVSBØL
27. APRILL 2023
Rändame ajas umbes 160 aasta taha ehk 19. sajandi keskpaika. Suhtlus üle Atlandi ookeani käib aeglaselt. Uudised Euroopas toimunud revolutsioonidest või Ameerika kodusõja lahingutest jõuavad laevaga üle mere mitme nädalaga. Teinekord, kui sekkuvad tormid, laevaõnnetused või piraadid, ei jõua info aga üleüldse kohale. See kõik on tänapäevaga täiesti võrreldamatu – on ju praegu ligipääs kõige värskemale infole ükskõik mille kohta ainult paari sõrmeliigutuse ning mõne sekundi kaugusel.
1866. aastal algab infovahetuses uus ajajärk ning siis pannakse Suurbritannia ja Põhja-Ameerika vahele merepõhja veealune kaabel ja kahe maailmajao vahel seatakse sisse telegraafiside. See ühendus osutub aga kaunikesti ebastabiilseks, sest laevad kipuvad 3122 kilomeetri pikkust kaablit alatasa lõhkuma.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud