Rändame ajas umbes 160 aasta taha ehk 19. sajandi keskpaika. Suhtlus üle Atlandi ookeani käib aeglaselt. Uudised Euroopas toimunud revolutsioonidest või Ameerika kodusõja lahingutest jõuavad laevaga üle mere mitme nädalaga. Teinekord, kui sekkuvad tormid, laeva­õnnetused või piraadid, ei jõua info aga üleüldse kohale. See kõik on tänapäevaga täiesti võrreldamatu – on ju praegu ligipääs kõige värskemale infole ükskõik mille kohta ainult paari sõrmeliigutuse ning mõne sekundi kaugusel.

1866. aastal algab infovahetuses uus ajajärk ning siis pannakse Suur­britannia ja Põhja-Ameerika vahele merepõhja veealune kaabel ja kahe maailmajao vahel seatakse sisse telegraafiside. See ühendus osutub aga kaunikesti eba­stabiilseks, sest laevad kipuvad 3122 kilomeetri pikkust kaablit alatasa lõhkuma.