Astronoomiliselt määratakse aastaaegu päeva pikkuse ja Päikese kõrguse järgi taevas. Neid tingimusi ei saa muuta ükskõik missugune kliima soojenemine või jahenemine. Küll aga muudab soojenemine aastaaegadega seotud sündmuste toimu­mise aega.

2017. aastal vaatasid ajakirja Nature Scientific Reports teadlased läbi viimasel 86 aastal põhjapoolkeral esinenud 743 tüüpilist kevademärki. Selgus, et kevadist konnalaulu, pungade puhkemist ja sumisevaid putukaid võib näha-kuulda üha varem ja varem. Teadusartikli ilmumisele eelnenud kümnendil nihkus Kreetat ümbritsevatel laiuskraadidel kevade tulek ühe päeva ettepoole. Kaugemal põhjas, Pariisi ümber, saabus kevad neli päeva varem kui kümme aastat enne seda. Kaugemal põhjas ehk 59. laius­kraadist põhja pool, kus asuvad Tallinn, Helsingi ja Stockholm, on kevade saabumine nihkunud palju varasemaks.