Panin aknalauale õieka pärgväändiku. Kahe päevaga oli see leidnud ruloonööri ja keerutas selle ümber oma väänla. See pani mind mõtlema, kas taimedel on meeled.
© Shutterstock
JENS E. MATTHIESEN
1. JUULI 2022
Taimedel on tõesti meeled ning need on neist sama palju sõltuvad kui loomad ja inimesed. Taimedel eksisteerib kompimismeel, mis toimib rakumembraanides olevate mehhanoretseptorite abil. Need meenutavad loomariigis esinevaid tunderetseptoreid.
Tänu mehhanoretseptoritele on näiteks ronitaimedel võimalik leida esemeid, mille külge klammerduda. Samas võimaldavad mehhanoretseptorid lihatoidulistel taimedel nagu kärbsepüünis (Dionaea muscipula) saaki tajuda. Peale saaklooma registreerimise jätab kärbsepüünis selle omadused ka meelde. 2020. aastal avastasid Jaapani riikliku bioloogiainstituudi teadlased, et kärbsepüünise tundekarvu puudutades hakkab taime püünislehtedes suurenema kaltsiumiühendite sisaldus. Alles siis, kui saak sipeldes veel karvu puudutab, ületab kaltsiumi sisaldus kindla piiri ja püünis laksatab saagi ümber kinni. See mehhanism tagab, et kärbsepüünis ei raiska energiat lõksu niisama kinni löömisele, kui karva tabab näiteks vihmapiisk.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud