Antarktikas oli lõppenud talvel rekordiliselt vähe merejääd
Antarktikas oli lõppenud talvel rekordiliselt vähe merejääd Antarktise mandri ümber laiuvas Lõuna-Jäämeres oli sel talvel (lõunapoolkeral on talv siis, kui...
© Shutterstock
MADIS AESMA
1. VEEBRUAR 2021
Imelise Teaduse lugeja Pärtel saatis meile järgmise küsimuse: “Kas taimed on võimelised inimkõnest aru saama? Viitan küsimusega Egon Feine’i raamatule „1000 uskumatut lugu“, kus räägitakse inimesest, kes kord palus oma palmi, et see ei kasvaks edasi, kuna 2,5meetrine puu ei mahtunud enam tuppa ära. Palm olevatki kuuletunud ja hakanud sellest peale laiusesse kasvama.”
Palusime vastust Triinu Remmelilt ja Tiia Kurvitsalt Eesti maaülikooli teaduse
tippkeskusest EcolChange.
“Tõepoolest, taime kasvamise muutus palve kohaselt võib panna arvama, et taimedel on olemas tajud ja närvisüsteem analoogiliselt inimesega. Siiski ei saa selle põhjal tõmmata võrdusmärki taimede ja inimeste vahele, kui räägime sõnadest aru saamisest. Saame uurida, kuidas taimed reageerivad ümbritsevale keskkonnale ning sealt tulevatele signaalidele. See on põnev ja paljuski tundmata maa.
2000ndate algul kasvas taimebioloogia teadussuunast välja uus kitsam haru – taimede neurobioloogia. Sellega tegelevate teadlaste eesmärk on mõista, kuidas taimed töötlevad keskkonnast saadud teavet ja kasutavad seda optimaalseks arenguks, õitsemiseks ja paljunemiseks.
Taimede käitumist koordineerib organism tervikuna, kasutades integreeritud signalisatsiooni-, side- ja reageerimissüsteeme. Need süsteemid hõlmavad elektrilisi signaale ja eri keemiliste ainete transporti erilistes taime kudedes.
Ruumis orienteeruda aitab taimedel puutetundlikkus. Osa rohttaimi saab leheotste kokkupuutumise järgi aru, et ümberringi kasvab veel taimi, ning ka sellest, millises suunas on ruumi kasvada. Taimed tajuvad ka helisid, arvatavasti nendesamade retseptoritega, millega puuteidki. Mõni taim reageerib veevulina, mõni tolmeldaja sumina, rööviku matsutamise või isegi teise taime juurte kasvamisel tekkivate väikeste plõksatuste peale.
Seega, kui taim jättis kõrgusesse kasvamise järele ja suunas kasvu laiusesse, tasub oletada, et see „mõte“ ei tulnud taimele inimese edastatud palvest, vaid taim sai signaali oma kasvuruumist ja kohastus sellega. Kasvas laiusesse, sest seal oli ruumi. Kuigi palvega kaasnevaid helisignaale (helivõnked) võib taim tajuda.”
Antarktikas oli lõppenud talvel rekordiliselt vähe merejääd Antarktise mandri ümber laiuvas Lõuna-Jäämeres oli sel talvel (lõunapoolkeral on talv siis, kui...
Ookeanis ujub geenikuld Mereorganismide DNAd uurides saab välja töötada tehnoloogiaid näiteks vähiravimite, rohelise kütuse ja kreemja väherasvase jäätise tootmiseks. Maailmariigid...
Sahara kõrb haljendas vaid mõne tuhande aasta eest Sahara on maailma suurim kuum kõrb, mille pindala on võrreldav Brasiilia omaga....
Miks on see järv täiesti roosa? Ühel Austraaliast lõunas asuval saarel on – kui uskuda Google Earthi – täiesti roosa...
Maailma kõrgeima puuga kohtujat ähvardab rahatrahv USA-s California põhjaosas kasvava hiiglase täpset asukohta hoitakse avalikkuse eest saladuses. Kes selle lähistele...
Mahepõllumajandus Mahepõllumajanduse osakaal on pärast aastatuhande vahetumist tunduvalt kasvanud. Teadlaste hinnangu järgi võiks mahetoodanguga toita ära kogu maailma elanikkonna, aga...
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud