Üks kõigi aegade suurimaid lendavaid elus­olendeid valitses õhuruumi 66 miljonit kuni 68 miljonit aastat tagasi. Lendsisalik Quetzalcoatlus northropi oli sama kõrge kui kael­kirjak ja tema tiibade siruulatus oli kuni üksteist meetrit. Seda on sama palju kui Cessna propeller­lennukil. Tänu suurtele tiibadele suutis see olevus tõusta kuni viie kilomeetri kõrgusele ning lennata kiirusel 130 km/h.

Lendav sisalik oli küll suur, kuid ka saleda kehaga – ja õhku täis. Peale selle, et õhk oli kopsudes, olid tal õhu­kotid üle kogu keha. Ka tema skeleti osad sisaldasid õhku isegi rohkem kui luuüdi. Osas luudes oli tühja ruumi kuni 90 protsenti.

See tähendab, et tänu õhulisele kehale oli suurte mõõtmetega ptero­saurus väga kerge, kaaludes ainult 200–250 kilogrammi. Umbes samade mõõtmetega, kuid teatavasti lennuvõimetu ja seetõttu endale massiivset luustikku lubada võiv kaelkirjak kaalub ligikaudu 1900 kilogrammi.