Orkaani tekkeks on tarvis, et mere pinnavee temperatuur oleks 26,5 Celsiuse kraadi või enam. Kui vesi aurustub ja soe niiske õhk üles tõuseb, tekib veepinna kohale madalrõhkkond, mis tõmbab sinna uut õhku juurde. Mida rohkem veeauru üles tõuseb, seda tugevamaks muutub õhuringlus ja tekivad pilved. Veeaur ja juurde voolav õhk tekitavad äikesetormi.

Olulist rolli orkaani kujunemisel mängib Maa pöörlemisest tekkiv Coriolisi jõud. Selle tõttu hakkavad pilved tiirutama tormi keskkoha ümber ja tekib orkaani silm. Kui Maa ei pöörleks ja mängus oleksid ainult rõhuerinevused, liiguks tuul otse madalrõhkkonna keskme poole.

Coriolisi jõu tõttu kaldub iga ekvaatorist põhja pool toimuv liikumine paremale ning ekvaatorist lõunas vasakule. Enamasti on kaldumine minimaalne, ent pikkade vahemaade või pika aja jooksul toimuvate liikumiste puhul on see märgatav. Põhjapoolkeral on madalrõhkkonna keskme poole liikuv õhuvoog seega suunatud paremale. Kaldumine jätkub, kuni rõhuerinevuse mõju ja Coriolisi jõu vahel tekib tasakaal. Nii liigubki ideaalsetel tingimustel orkaani õhk ringis ümber madalrõhkkonna. Kuna aga tuult pidurdab hõõrdejõud vastu maa- või merepinda, liigub õhu­molekul spiraalselt madalrõhkkonna keskme poole.