On võimalik, et üle nelja miljardi aasta tagasi oli Maal kaks kuud. Niisuguse mõtte käisid 2011. aastal välja Norra-USA kosmoseteadlane Erik Ian Asphaug ja tema Šveitsi kolleeg Martin Jutzi. Need kaks kuud võisid koos eksisteerida mõned miljonid aastad, enne kui kokku põrkasid ja üheks said. Kokkupõrge võiks seletada, miks meie praeguse kuu kaks külge on geoloogiliselt sedavõrd erinevad.

Meie Maal on aga praegu peale meie püsiva Kuu aeg-ajalt ka pisemaid kaaslasi, kes end Maaga mõneks ajaks seovad, et siis jälle kusagile ilmaruumi minema tuhiseda. Need on kvaasikaaslased, mis on tegelikult ümber Päikese tiirlevad asteroidid, ent kuna nende orbiidid sarnanevad Maa omaga, on nad meile aeg-ajalt lähedal.