Kas kunagi on olnud aasta 0?

© Shutterstock

RUBEN SCHILHAB HANSEN

29. DETSEMBER 2023

Meie kalender algab Jeesuse sünniga. Kas see tähendab, et meie ajaarvamise esimene aasta oli 0?

Suuremas osas maailmas arvestatakse aega Gregoriuse kalendri alusel, mis lähtub Jeesuse sünnist. Põhimõtteliselt võiks kalender alata ka aastaga 0, kuid ometi kannab ajaarvamise esimene aasta numbrit 1.

Enne seda, kui Gregoriuse kalender kasutusele võeti, arvati Euroopas aega Juliuse kalendri alusel. Selle kalendri kehtestas 46. aastal eKr Julius Caesar. Kalender hakkas tagasiulatuvalt kehtima 45. aastast eKr ehk 708. aastal alates Rooma linna asutamisest, nagu seda tollal sõnastati. Ka selle kalendri alguspunkt oli aasta 1.

Gregoriuse kalendri viis 1582. aastal sisse samanimeline Rooma paavst. Juliuse kalendriga oli nimelt selline probleem, et iga 1000 aastaga lisandus ajaarvamisse ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii muutus ajaarvamine pikkamööda ebatäpseks. Gregoriuse kalender parandas lähendust, jättes iga 400 aasta jooksul 3 Juliuse kalendri liigpäeva ära.

Uue kalendri kasutusele võtmisel jäeti korraga 10 kuupäeva vahele, nii et 4. oktoobrile 1582 järgnes kohe 1582. aasta 15. oktoober.

Mõnel pool maailmas on aasta 0 siiski olemas – näiteks sisaldub nullaasta hindude ja budistide ajaarvamises. Aasta 0 on olemas ka astronoomilises ajaarvamises ning standardile ISO 8601 vastavas rahvusvahelises ajaarvamise süsteemis.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress