Dinosauruste väljasuremise asjaolude täpset käiku on raske taastada, kuna Chicxulubi asteroid, mis hiidsisalike ajastule lõpu tegi, tabas meie planeeti nii­­võrd ammu – 66 miljonit aastat tagasi. Suurbritannia loodusajaloo muuseumi professor ja dinosauruste uurija Paul Barrett on püüdnud juhtunut siiski üksikasjalikult kirjeldada.

Esiteks, kui 10–15 km läbi­mõõduga asteroid praeguses Mehhikos Yucatani poolsaarel Maad tabas, tekitas see Maa ajaloo teada­olevalt suuruselt teise kraatri läbi­mõõduga ligi 150 km. See annab aimu kokkupõrke tõsidusest. Asteroid tabas Maad sellisel kiirusel, et aurustus kokkupõrke tagajärjel. Hiiglaslik lööklaine ja võimas kuumalaine – viimane süütas mitmel pool metsi – liikusid üle ümbritsevate piirkondade, samuti pühkisid üle Põhja- ja Lõuna-Ameerika piirkondade hiidlained. Veel olulisem on vast see, et ilmkäraka tagajärjel paisati õhku tohutu suur hulk tolmu, kivimiprügi ja tahma. See kahandas tublisti Maale jõudva päikesekiirguse hulka ning see mõjus taimede kasvule kehvasti. Toidu­ahel kukkus seejärel kokku ning need mais­maal elanud dinosaurused, kes olid suutnud kokkupõrkega kaasnenud otsesed probleemid üle elada, surid nälja tõttu välja. Mitte aga ainult nemad, vaid kõik üle 25 kg kaalunud maismaa­loomad ning üldse 75% kogu Maa loomastikust. Näiteks sai otsa ka ammoniitide aeg – need olid meres elanud spiraalse kojaga peajalgsed.