Materjali tugevuse klassikaline näitaja on tõmbe­tugevus ja rusikareegli kohaselt suureneb jää tõmbetugevus sedamööda, mida külmem see on. Praktikas mõõdetakse tõmbe­tugevust nii, et materjali tõmmatakse mõlemast otsast, kuni see puruneb. 2012. aastal USAs Wyomin­gi ülikoolis tehtud katse näitas, et kui jää temperatuur on veidi alla külmumis­punkti, siis selle tõmbetugevus on 0,5 MPa, samas aga temperatuuril –150 ºC suureneb tõmbetugevus 1,5 MPa-ni. Materjal tugevusega 1 MPa peab vastu ühe miljoni njuutonilisele surve­le ühe ruutmeetri kohta.

Tugevus suureneb koos temperatuuri langemisega, sest nii veemolekulide vahelised sidemed jää kristallvõres kui ka sidemed üksikute jääkristallide vahel muutu­vad tugevamaks. Tõmbe­tugevus ei ole siiski ainus näitaja materjali tugevuse hindamiseks. Seda hinnatakse ka võimena pidada vastu näiteks survele, venitamisele ja väänamisele. Oluli­ne näitaja on ka survetugevus. 2003. aastal Los Alamose riikliku labori tehtud katses hinnati jää survetugevuseks kuni 25 MPa.