Mitme psühholoogiauuringu tulemused näitavad, et sotsiaal­meediakanalid, nagu Facebook ja Instagram, mõjutavad tõesti vaimset tervist. Harvardi ülikoolis ainuüksi Facebooki põhjal tehtud ja kolm aastat väldanud küsitlusuuring näitas, et sellega, kui inimene kulutab uute postituste tegemisele ja teiste sisu meeldivaks märkimisele kõigest ühe protsendi rohkem aega kui muidu, kaasneb 5–8protsendine vaimse heaolutunde langus. Tervenisti poolsada uurimust hõlmanud metaanalüüs näitas ka seda, et neil, kes kasutavad sotsiaalmeediat pikka aega või siis käivad neis kanaleis tihti teiste tegemisi-olemisi uudistamas, sageneb depressioon.

Üks ­ulatuslikem uuring oma­laadsete seas näitas, et 1500 ameeriklase tuju paranes veidi, kui nad terveks kuuks Facebookist loobusid. Mõju oli suurim noorimate kasutajate hulgas. Umbes iga kümnes otsustas seal­­juures pärast kuu aega kestnud katset Facebookist sootuks loobuda. Teine uuring viitab, et Facebooki infovoos kerimine suurendab FOMO-riski (ingl fear of missing out – „hirm millegi olulise maha magamise või millestki ilma jäämise ees“), mida näiteks Snapchati kasutajate seas ei täheldata. Kolmas uuring näitas, et kasutajad olid seda äreva­mad, mida enam nad sotsiaal­meediale aega kulutasid. On omaette küsimus, kas sotsiaalmeedia põhjustab ärevust või on asi hoopis vastupidi – selles, et ärevad inimesed jälgivad rohkem sotsiaal­meedia kanaleid. Seda ei osatud uuringus öelda.