Sarjas „Viimased meie hulgast“ (ja ka videomängus, millel see põhineb) kujutatavad aju nakatavad seened ei ole päris tühja koha pealt välja mõeldud. Näiteks seen Ophiocordyceps unilateralis võtab üle sipelgate närvisüsteemi, sunnib neid pesast lahkuma ja puu otsa ronima. Seal sipelgas sureb, seen kasvab putuka kehast välja ja asub eoseid levitama.

Erinevalt sipelgatest on inimaju seente eest hästi kaitstud tänu vere-aju barjäärile. Sellest barjäärist võivad läbi lipsata üksikud seeneliigid, näiteks perekonna Cryptococcus pärmseened, mis kasutavad Trooja hobusena meie immuunrakke. Ajju sattunud seen võib põhjustada ajupõletiku. Suremus sõltub ka sellest, kui kiiresti inimene ravi saab ja kas tema immuunsüsteem on vanuse või mõne haiguse tõttu nõrgenenud.