16. sajandi kaartide järgi oli väga keeruline navigeerida. Meremeestele tähendas see ümbersõite, pikka seilamist ja teinekord isegi laevahukku. Flaami kartograaf Gerardus Mercator leiutas uudse meetodi ning laotas ümmarguse Maa ristkülikuna kaardile.
© AKG-Images / Ritzau Scanpix / de Agostini / Getty Images
EBBE RASCH
29. MÄRTS 2023
Aastal 1543 ilmus Poola astronoomi Mikołaj Koperniku teos „Taevasfääride pöörlemisest“. Seda võib nimetada tema elutööks ja ses raamatus kirjutatust lähtub modernne astronoomia. Just selles teoses pandi paika, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, ning kinnistati tegelikult juba vanast Kreekast teada mõte, et Maa on kerajas, mitte lapik. Ometi möödus ainult 26 aastat ja Gerardus Mercator tegi Maa jälle tasapinnaliseks!
Gerardus Mercator (sünninimega Geert de Kremer) tuli ilmale 1512. aastal Rupelmondes. Tänapäeval jääb see Põhja-Belgias asuva Flandria aladele, kuulsa sadamalinna Antwerpeni külje alla. Ta sündis jõukasse perekonda, sai hea hariduse ja õppis muu hulgas ka tunnustatud Leuveni ülikoolis. Tõsi, sealne akadeemiline miljöö oli kaunikesti konservatiivne, mistõttu sattus noormees ebasoosingusse. Mercatorile osutus väga raskeks katoliku kiriku propageeritava maailmapildi ühitamine kõigi nende uute avastustega, mida 16. sajandi esimesel poolel justkui uksest ja aknast sisse tulvas. Lõpuks tuli tal akadeemilisest karjäärist loobuda.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud