Kaali meteoriidi raud võis pronksiajal rännata Šveitsi
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
© Shutterstock
MADIS AESMA
15. SEPTEMBER 2023
On teada, et meteoriitset päritolu rauda kasutati esemete valmistamiseks varem, kui leiutati raua sulatamine maagist. Viimane on üsna keeruline protsess, ent meteoriidirauda võis ammune sepp hea õnne korral näha lihtsalt maas vedelemas. Tõsi küll, õnn pidi olema väga hea, sest suurem jagu meteoriite põlevad atmosfääris ära. Paljud kukuvad asustamata paikadesse või merre.
2023. aasta septembri teadusajakiri Journal of Archaeological Science kirjutab, et Šveitsi teadlased püstitasid kõigepealt hüpoteesi, et nende muuseumikogudes on palju rohkem meteoriitset päritolu raudesemeid, kui seni teada. Ometi leidsid nad uuritud esemete seast ainult ühe nooleotsa, mille puhul suutsid nad kindlaks teha, et see on tõesti valmistatud taevast kukkunud rauast. Vähe sellest, koostise põhjal tegid nad kindlaks, et Twannbergi meteoriidist see valmistatud ei ole. Nooleots ise kaalub 2,9 grammi ning see leiti juba 19. sajandil ühest hilise pronksiaja (800–900 eKr) asulakohast.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.