Pärast 14 aastat kestnud viivitusi on NASA maailma suurima teleskoobi orbiidile saatmiseks viimaks valmis. Meist 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel asuvas vaatluskohas uuritakse kosmoseteleskoobiga universumi objekte, mida me pole varem näinud. Esmalt peab see aga pärale jõudma ning end seal nagu liblikas lilleõiel lahti laotama.
© D. Ducros / ESA
HENRIK BENDIX
1. JAANUAR 2022
Maailma üks suuremaid kanderakette Ariane 5 on stardiplatvormil valmis õhku tõusma. See seisab Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri kosmosekeskuse polügoonil. 53 meetri kõrguse raketi tipus on lastiruumis koha sisse võtnud mürakas kosmoseaparaat, mis on paljude inimeste aastatepikkuse töö tulemus. See on James Webbi kosmoseteleskoop. Pärast loendamatuid täiustus- ja parandustöid ning korduvaid stardi edasilükkamisi algab nüüd lõpuks teekond, mille tulemusena jõuab teleskoop Maast pooleteise miljoni kilomeetri kaugusele kosmosesse, et teha seal vaatlusi.
Nii rebibki Ariane end maast lahti. Kolme suure rakettmootori jõul kiirendades tõuseb see õhku ja ületab helibarjääri vähem kui minutiga ning paar minutit hiljem on see juba kosmoses. Juhtimiskeskuses kõlavad astronoomide ja tehnikute rõõmuhõisked. Ülioluline missioon, mis peaks kestma kümme aastat, on viimaks alanud.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud