Kui COVID-19 pandeemia kolm ja pool aastat tagasi kevadtalvel lahti läks, tuli Põhja-Itaaliast Bergamo provintsist iga päev koletuid uudiseid. Haigestunute suremus oli seal väga kõrge. Nüüd on uue teadustöö raames selgunud, et selle põhjus on vähemalt osaliselt 50 000 aasta taguses minevikus. 

Bergamost jõudsid 2020. aasta märtsis maailma uudistesaadetesse kaadrid sellest, kuidas sõjaväeveokid, kastid kirste täis, üksteise järel krematooriumi poole sõitsid. Mujal, kuhu pandeemia veel jõudnud ei olnud, kardeti, et küllap ootab sarnane jõletu saatus ootab ka neid, kuid päris nii hullusti asjad siiski ei läinud.

Bergamos suri umbes 6000 provintsi elanikku, mis tähendab, et 2020. aasta märtsis oli seal suremus 571 protsenti tavalisest. Surnukuurid ja krematooriumid olid täis, sõjaväekonvoid pidid lahkunuid kümnete kirstude kaupa kaugematesse Itaalia piirkondadesse vedama.