Väävel polnud ainus element, mida Kuult leiti. Lisaks tuvastati Kuu lõunapooluse piirkonnas veel alumiiniumi, kaltsiumit, rauda, kroomi, titaani, mangaani, räni ja hapnikku. Kuid vesinikku pole veel leitud, mis tähendab, et uuringute nn Püha Graal ehk veejää on veel samuti avastamata. Vett on Kuult aga hädasti tarvis leida selleks, et meie kaaslase pinnale oleks võimalik püsivalt asustatud baas rajada. Kõikvõimalike hädatarvilike materjalide Maalt Kuule transportimine on kohutavalt kallis, ja kohapeal leiduvat vett saaks kasutada nii Kuu-inimeste elulisteks vajadusteks kui ka raketikütuse valmistamiseks.

India Kulgur Pragyan, mis roomab Kuul kiirusega 10 cm sekundis, otsib muidugi veejääd edasi ja püüab seda leida kraatrite seinte varjust, kus jää pole pikkade ja kuumade Kuu-päevade jooksul Päikese käes sulada saanud. Ent väävel on tegelikult samuti väga kasulik leid, kuna seda on võimalik kasutada betooni valmistamiseks, ütlevad teadlased. Oluline on muidugi, et väävlit oleks võimalikult lihtne muust materjalist kätte saada.