Imeväikesed raskekaallased üllatavad täheteadlasi
Linnuteel on tõenäoliselt miljard neutrontähte, kuid me ei ole neist kunagi eriti midagi teadnud. Hullem on aga see, et nüüd me teame nende kohta veel vähem. Nimelt on astronoomid avastanud neutrontähe, mis on poole väiksema massiga, kui oleks loogiline. Kui on leitud uus tüüp ultrakompaktseid tähti, pööratakse mitu füüsikaseadust pea peale.
© ESA
ROLF HAUGAARD NIELSEN
28. AUGUST 2023
Röntgenteleskoop XMM-Newton on kümme aastat suunatud Skorpioni tähtkujule. Teleskoop on registreerinud universumi ühe omapäraseima nähtuse ehk neutrontähe kiirgust. Esialgne tööülesanne oli katsuda välja selgitada selle ultrakompaktse tähe mõõtmed ja mass, kuid ajapikku on astronoom Viktor Dorošenko ja tema kolleegid Saksamaa Tübingeni ülikoolist teinud avastuse, mis paisutab universumi ühe mõistatuslikema taevakeha müsteeriumi veelgi.
Kõik seni kasutatud mudelid on näidanud, et neutrontähe mass ei saa olla alla 1,4 Päikese massi, ent uute mõõtmistulemuste põhjal on Dorošenko ja tema kolleegid leidnud niisuguse tähe, mis seab klassikalise teooria kahtluse alla. Avastatud neutrontähe HESS J1731-347 mass on ainult pool sellest, mis oleks loogiline. See on avastus, mis pöörab pea peale astronoomide neutrontähtedega seotud teadmised ning võib tähendada, et neutronite asemel võivad tähes olla veelgi väiksemad kvargid ning niisugustest osakestest siis uut tüüpi tähed koosnevadki.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.