Imerohi võib panna kaotatud juuksed taas pealael vohama

Ühel võimekal signaalmolekulil karvanääpsudes on tähtis roll, et juuksed hästi kasvaksid. Teadlased loodavad, et see avastus aitab leida uusi ravimeetodeid juuste väljalangemise vastu.

© Shutterstock

NANNA VIUM

1. VEEBRUAR 2023

Kuni pooled meestest ja neljandik naistest on 50. eluaastaks kaotanud märgatava osa juustest. Ehkki juuste kadu ei ole tervisele ohtlik ega valulik, võib see mõjutada nii enese­hinnangut kui ka elukvaliteeti.

Seetõttu on kogu maailma teadlased näinud viimaseil aastail palju vaeva, et tuvastada juuste välja langemise täpseid põhjusi. Näib, et Hiina ja USA teadlased on sel teel eesmärgile sammu lähemale jõudnud. Uurinud sügaval karvanääpsus olevaid rakke, avastasid nad naiste ja meeste juustekasvu väikese, seni kahe silma vahele jäänud võtmeteguri ning seega võimaliku juuste väljalangemise vastase ravi. See võtmetegur on signaalmolekul SCUBE3.

Uus potentsiaalne ravimeetod leiti siis, kui teadlased otsisid lahendust nii­suguse meeste ja naiste juuksekao probleemi vastu, mida põhjustab tundlikkus sugu­hormoonide suhtes. Sellist tüüpi juukse­kadu nimetatakse androgeenseks alopeetsiaks ehk mehe tüüpi juuksetuseks.

Kõigepealt loodi laboris geneetiliselt muundatud hiired, kelle karvanääpsude põhjas olid hüperaktiivsed rakud. Nii said teadlased jälgida lühikese aja jooksul samm-sammult karvakasvu tekitavat keerukat masinavärki. Selle uuringu käigus avastasid nad, kuidas signaal­molekulid SCUBE3, mida karvanääpsu­rakud sünteesivad looduslikult, toimivad teatud laadi sõnumitoojatena, mis „ütlevad“ ümbritsevatele tüvi­rakkudele, et need peavad jagunema hakkama. See protsess panebki juuksed kasvama.

Juuksekarva iga on viis aastat

Juustel, mis kasvavad meie peas, on tärmin „parim enne“. Need kasvavad ligikaudu viis aastat täie hooga tänu tüvirakkudele sügaval nahas. Siis aga kasv peatub.

© Shutterstock

Tüvirakud moodustavad peanaha sees karvu
Karva kasv algab sellega, et rühm tüvirakke (kollased) liigub külje pealt karva­nääpsu põhja. Seal asub juuksepapill, kus veresooned (punased ja sinised) transpordivad rakkudele hapnikku ja toitaineid. Tüvirakud arenevad juukserakkudeks ning jagunevad üha uuesti. Karv kasvab naha seest välja.

© Shutterstock

Juus kaotab hapniku- ja toitainetega varustamise
3–5 aasta pärast kahanevad karvanääps ja karvapapill, nii et karv ei saa enam kasvamiseks hapnikku ja toitaineid. Kasv peatub ning karv jääb sama pikaks ligi kaheks-kolmeks nädalaks. Umbes kolm protsenti juustest on igal ajal inimesel peas just selles staadiumis.

© Shutterstock

Jälle algab kõik otsast peale
Lõpuks tuleb karv lahti ja langeb välja. 5–10% karvanääpsudest on selles faasis ja seepärast kaotab inimene umbes 100 juuksekarva päevas. Kolme-nelja kuu pärast ärkavad karvanääpsu tüvirakud jälle üles ning saavutavad uue ühenduse vere­ringega. Hapniku ja toiteinete abil hakkab kasvama uus karv.

Katse järgmises osas kandsid teadlased SCUBE3 otse hiirenahale, millesse olid siiratud inimese peanaha karvanääpsud. Molekul SCUBE3 stimuleeris teadlaste sõnul karvakasvu väga tugevasti ning seda nii inimese uinunud karva­nääpsudes kui ka neid ümbritsevates hiire­ karvanääpsudes.

Ehkki teadlased ei ole veel teinud kliinilisi katseid inimeste peal, arvavad nad, et saadud tulemus on paljulubav märk selle kohta, et molekuli SCUBE3 või mõnda sellesarnast molekuli saab tulevikus kasutada juuksetuse raviks.

„Tõhusa juustekao ravi järele on väga suur vajadus. Ja looduslik aine, mida tavaliselt sünteesivad karvanääpsu rakud, võib olla ideaalne ravikandidaat,“ ütleb pressi­teates üks uuringu teostanud tead­lastest, Maksim Plikus USA California ülikoolist.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress