Endiselt metsik kodukiisu

© Shutterstock

JONAS GROSEN MELDAL

2. VEEBRUAR 2024

Hoolimata sellest, et kodukassid armastavad diivanil lesida ja krõbinaid täis toidukaussi, on neis säilinud palju rohkem metsikust kui teistes koduloomades. Uus geeniuuring näitab, kus ja millal hakkas kass inimesega koos elama ning kuidas levisid kodukassid üle maailma.

Kassid tapavad aastas kokku kuni 4 miljardit lindu ja 22 miljardit pisiimetajat. Seda ainuüksi USAs. Kasside loomuomane tung püüda väikesi närilisi tegi neist meie kaugete esivanemate külades teretulnud elanikud. Ulatusliku geeniuuringuga on teada saadud, millal said kassist (Felis catus) ja inimesest sõbrad ning kuidas see loom üle maailma levis.

Kasside geneetiline kaardistamine aitab välja selgitada inimeste ja kasside vaheliste suhete asjaolusid ning ka seda, miks kassil on tema metsik külg säilinud palju suuremal määral kui ühelgi teisel koduloomal. Kassid on lausa nii ise­päised, et osa teadlasi kahtleb, kas neid on üldse õige päriselt kodustatud loomadeks pidada.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Teadus kuumaksega 10,95€ ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress