Kaks paari kopse, mida hoitakse formaliinis Berliini meditsiiniajaloo muuseumis, kuulusid kahele sõdurile, kes surid 27. juunil 1918 Hispaania grippi. Geneetikutel õnnestus vana viirus kopsu­koest üles leida ja selle genoom järjestada.

Gripiviirusel oli mitu mutatsiooni. Sõdurid olid nakatunud Hispaania gripi varase variandiga ning seega võib nende kopsudest leitud viirus anda teadlastele tähtsat infot selle kohta, kuidas gripp arenes. Inimesed nakatusid sellega esimest korda 1918. aasta alguses (sugugi mitte Hispaanias, vaid USAs) ja selle esimene laine oli üsna leebe, ent augustis levis surmavam variant üle terve maakera ning tappis miljoneid.

Kui neljas ja viimane laine 1920. aastal vaibus, oli peaaegu iga kolmas planeedi elanik nakatunud. Pandeemia oli maksnud ligi 50 miljonit inimelu. Varem on kolmel korral õnnestunud osa viiruse genoomist järjestada, kuid neil puhkudel oli tegu viiruse hilisemate versioonidega, millesse nakatunud patsiendid surnud olid. Genoomi uue järjestamise taga on keerukas detektiivitöö. Inimestelt, kes surid sada aastat tagasi, on loomulikult eriti raske koeproove hankida, ent teadlased suutsid siiski muuseumidest ja kogudest leida säilmeid, millest sai kokku 13 proovi. Neist õnnestus uurimisväärset varajast viirusvarianti eraldada kolmest: kahe sõduri kopsudest ja ühe 1918. aastal Münchenis surnud 17aastase neiu koeproovist.