Hiidämblik pussitab ohvri surnuks

Linnutapikud torkavad oma mürginäärmetega lõugtundlad ohvrisse ja muudavad saaklooma sisikonna smuutiks, süstides sinna maohapet. Need ämblikud ei ole inimestele ohtlikud.

© Shutterstock

CHARLOTTE ANTSCHUKOV KJAER

18. AUGUST 2022

Vähesed loomad ajavad ihukarvad samamoodi püsti nagu linnutapikud. Need pirakad karvased ämblikulised on just nagu loodud õudusunenägusid põhjustama. Tegelikult ei ole meil, inimestel, siiski suurt põhjust neid peljata.

Linnutapiklaste sugukonna ämblike keha on kaetud väikeste peenikeste karvakes­tega. Need on kõrvekarvad, mis võivad põhjustada kipitava ja sügeleva lööbe, kui neid puutuda. Peenikesi karvu kasutab ämblik vaenlaste peletamiseks. Kui mõni suurem loom pistab linnu­tapiku nahka ning kõrvekarvad satuvad tema ninna, suhu ja sealt edasi hingamis­teedesse, võib tekkida nii tugev ärritus, et ründajal on raske hingata. Enamasti üritab linnutapik siiski ohtlikust olukorrast sääred teha.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€

Telli Imeline Teadus kuumaksega 9,95 eurot ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tellimus on tähtajatu, ilma siduva perioodita
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress