Linnutapikud torkavad oma mürginäärmetega lõugtundlad ohvrisse ja muudavad saaklooma sisikonna smuutiks, süstides sinna maohapet. Need ämblikud ei ole inimestele ohtlikud.
© Shutterstock
CHARLOTTE ANTSCHUKOV KJAER
18. AUGUST 2022
Vähesed loomad ajavad ihukarvad samamoodi püsti nagu linnutapikud. Need pirakad karvased ämblikulised on just nagu loodud õudusunenägusid põhjustama. Tegelikult ei ole meil, inimestel, siiski suurt põhjust neid peljata.
Linnutapiklaste sugukonna ämblike keha on kaetud väikeste peenikeste karvakestega. Need on kõrvekarvad, mis võivad põhjustada kipitava ja sügeleva lööbe, kui neid puutuda. Peenikesi karvu kasutab ämblik vaenlaste peletamiseks. Kui mõni suurem loom pistab linnutapiku nahka ning kõrvekarvad satuvad tema ninna, suhu ja sealt edasi hingamisteedesse, võib tekkida nii tugev ärritus, et ründajal on raske hingata. Enamasti üritab linnutapik siiski ohtlikust olukorrast sääred teha.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud