Gröönlaste asulad võis hukutada põud

Vana Põhjala elanikud, keda sageli ka viikingiteks kutsutakse, jõudsid tuhatkond aastat tagasi merd mööda paljudesse paikadesse üle maailma. Gröönimaale rajatud asulate hääbumise põhjus on paelunud paljusid ajaloolasi.

© Shutterstock

DENIS RIVIN

1. MAI 2022

Ida suunas seilates jõudsid viikingid jõgesid mööda Kiievi, Musta mere ning Bütsantsini, läände minnes Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Gröönimaa oli kõige kaugem paik, kus viikingitel pikalt püsiasustus oli, kuid põhjus, miks see hääbus, on kaua põhjustanud arheoloogidele peamurdmist.

Skandinaavlased seadsid end Gröönimaal sisse 10. sajandi lõpus, jõudnud sinna Islandilt, kuhu nad omakorda jõudsid 870ndail ehk sada­kond aastat varem. Viikingitel oli Gröönimaa lõuna­osas kaks suuremat asulat, mida on nimetatud Ida- ja Lääne-Asulaks. Tollal oli kliima tunduvalt pehmem ning olud saarel karja­pidamise ja põllunduse seisukohast praegusest märksa soosivamad. Saarele andis nime Grööni­maa ehk Roheline maa kuulus viiking Eiríkr Punane, arvatavasti lootuses niiviisi sinna rohkem väljarändajaid meelitada.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€

Telli Imeline Teadus kuumaksega 9,95 eurot ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tellimus on tähtajatu, ilma siduva perioodita
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress