Vana Põhjala elanikud, keda sageli ka viikingiteks kutsutakse, jõudsid tuhatkond aastat tagasi merd mööda paljudesse paikadesse üle maailma. Gröönimaale rajatud asulate hääbumise põhjus on paelunud paljusid ajaloolasi.
© Shutterstock
DENIS RIVIN
1. MAI 2022
Ida suunas seilates jõudsid viikingid jõgesid mööda Kiievi, Musta mere ning Bütsantsini, läände minnes Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Gröönimaa oli kõige kaugem paik, kus viikingitel pikalt püsiasustus oli, kuid põhjus, miks see hääbus, on kaua põhjustanud arheoloogidele peamurdmist.
Skandinaavlased seadsid end Gröönimaal sisse 10. sajandi lõpus, jõudnud sinna Islandilt, kuhu nad omakorda jõudsid 870ndail ehk sadakond aastat varem. Viikingitel oli Gröönimaa lõunaosas kaks suuremat asulat, mida on nimetatud Ida- ja Lääne-Asulaks. Tollal oli kliima tunduvalt pehmem ning olud saarel karjapidamise ja põllunduse seisukohast praegusest märksa soosivamad. Saarele andis nime Gröönimaa ehk Roheline maa kuulus viiking Eiríkr Punane, arvatavasti lootuses niiviisi sinna rohkem väljarändajaid meelitada.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud