Kreeka arstil Galenosel oli tuli takus. Ta tõttas inimestest tulvil Rooma tänavaid pidi villa poole, kus haige noormees võitles oma elu eest. Teised arstid olid proovinud patsienti juba kolm päeva iga­suguste võtetega ravida, aga tulutult. Hullemgi veel, nende ravitsemine oli haige olukorra halvemakski teinud.

Galenos tegutses kohale jõudnuna kiiresti ja otsustavalt. Ta mõõtis noormehe pulsi sagedust, hindas selle tugevust ning täheldas, et haige silmad on üsna sügavale silmakoobastesse vajunud, nii et ta nägu meenutas juba koolnu oma. Arst mõistis, et peagi on tulemas uus palavikuhoog, ja järeldas, et viimse piirini kurnatud haigele tuleb hoo üle elamiseks süüa anda. Tohter võttis korraks hoopis koka rolli. Ta valmis­tas nii kiiresti, kui suutis, noormehele kausikese kaeratanguputru, ja söötis selle haigele sisse. Paar tundi hiljem oligi uus palavikuhoog päral. Voodis piinelnud noormehe pulss muutus üsna nõrgaks ja aeglaseks, kuid ta pidas siiski vastu.