Rooma riigis kemplesid arstid selle nimel, kelle sõna peale jääb. Rivaalid vaidlesid üksteisega valjusti isegi hinge vaakuvate haigete sängide ääres. Nad mustasid üksteist Rooma väljakuil ning tihti läksid isegi kaklema. Suurim kiidukukk arstide seas oli ühtlasi teraseim. Enesekindel kreeklane Galenos oli arstiteaduse pioneer, kelle ravivõtteid kasutati 1400 aastat.
© Alamy / Imageselect, Mary Evans / Scanpix & Shutterstock
KASPER SCLIE
1. AUGUST 2022
Kreeka arstil Galenosel oli tuli takus. Ta tõttas inimestest tulvil Rooma tänavaid pidi villa poole, kus haige noormees võitles oma elu eest. Teised arstid olid proovinud patsienti juba kolm päeva igasuguste võtetega ravida, aga tulutult. Hullemgi veel, nende ravitsemine oli haige olukorra halvemakski teinud.
Galenos tegutses kohale jõudnuna kiiresti ja otsustavalt. Ta mõõtis noormehe pulsi sagedust, hindas selle tugevust ning täheldas, et haige silmad on üsna sügavale silmakoobastesse vajunud, nii et ta nägu meenutas juba koolnu oma. Arst mõistis, et peagi on tulemas uus palavikuhoog, ja järeldas, et viimse piirini kurnatud haigele tuleb hoo üle elamiseks süüa anda. Tohter võttis korraks hoopis koka rolli. Ta valmistas nii kiiresti, kui suutis, noormehele kausikese kaeratanguputru, ja söötis selle haigele sisse. Paar tundi hiljem oligi uus palavikuhoog päral. Voodis piinelnud noormehe pulss muutus üsna nõrgaks ja aeglaseks, kuid ta pidas siiski vastu.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud