Geneetika on üsna noor teadusharu, mis sai tänapäevasel kujul alguse 1900. aasta paiku. See­pärast kuulusid mõtted geneetiliselt muundatud inimestest 20. sajandi vältel peamiselt ulme valda. Nüüd, mil käes on 21. sajandi kolmanda aastakümne hakk, on olukord muutunud ning selle uut moodi reaalsuse peapõhjus on süsteem CRISPR. See on olemuselt küll lihtne mehhanism, kuid on põhjustanud teadusajaloo ühe suurima revolutsiooni.

CRISPRit on kirjeldatud kui geneetilisi kääre, mille abil saavad teadlased kindla geeni üles otsida ja selle DNAst välja lõigata. Asemele võib jätta tühemiku või viia sinna mõne teise geeni, kasutades geenikääre sarna­sel viisil nagu arvutiprogrammide copy-paste võtet. Selle tulemusena muudetakse elusolendi DNAd püsivalt.