Eesti õhk on etem kui kümne aasta eest
Tartu ülikooli teadlaste ja Eesti keskkonnauuringute keskuse koostöös tehtud uuring näitas, et õhukvaliteet Eestis on viimase kümnendiga pea veerandi võrra paranenud ning halb mõju tervisele vähenenud. Siiski põhjustasid õhusaaste peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis üle tuhande varajase surma.
© Madis Veltman / Postimees
MADIS AESMA
1. JAANUAR 2023
Peamised õhusaaste allikad on ikka autoliiklus ja kohtküte. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030“ peamine eesmärk oli määrata, millise õhusaastega puutuvad Eesti elanikud kokku ja kui suur on sellest tulenev risk inimeste tervisele.
Uuringu juhi, TÜ keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnutsi on õhusaastel oluline mõju inimese tervisele. Seda näitavad 2020. aastal 1179 varajast surma, 14 179 kaotatud eluaastat ja oodatava eluea vähenemine ligi 10 kuu võrra. Ta lisas, et sel kõigel on ka väga oluline sotsiaalmajanduslik väliskulu ehk tervisemõju rahaline ekvivalent on 666 miljonit eurot aastas.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.