Dinosaurustega kõrvuti elanud lendsisalikul arenes ajapikku välja nii suur pea, et ta pidi loobuma elust õhus ja tulema tagasi maa peale. Portugalis Lissabonis asuva NOVA ülikooli paleontoloogidel avanes võimalus seda liiki lähemalt uurida seejärel, kui 2013. aastal leiti Brasiiliast ühe politseioperatsiooni ajal lendsisaliku täielikult säilinud kivistis. Operatsiooni käigus konfiskeeriti 30 000 riiki smugeldatud kivistist, nende seas ka lend­sisaliku Tupandactylus navigans’i oma. Liik elas vahemikul 145–100 mln aastat tagasi.

Teadlased uurisid kivistist kompuutertomograafiga ning rekonstrueerisid skeleti 3D-mudelina, mis näitab sisaliku keha­ehitust üsna detailselt. Tuli välja, et liigil oli erinevalt teadlaste ootustest väga pikk kael, mis moodustas poole kogu selgroost. Teadlaste arvates pidi olema pikal kaelal lennu ajal suurt pead keeruline toetada.