Edevus ajas lendsisaliku maapinnale

Ühe lendsisaliku kivistis näitab, et uhke välimus võib olla tähtsam kui lennuvõime. Evolutsioon sundis looma 100 miljonit aastat tagasi maismaale.

© Shutterstock

EBBE RASCH

1. MÄRTS 2022

Dinosaurustega kõrvuti elanud lendsisalikul arenes ajapikku välja nii suur pea, et ta pidi loobuma elust õhus ja tulema tagasi maa peale. Portugalis Lissabonis asuva NOVA ülikooli paleontoloogidel avanes võimalus seda liiki lähemalt uurida seejärel, kui 2013. aastal leiti Brasiiliast ühe politseioperatsiooni ajal lendsisaliku täielikult säilinud kivistis. Operatsiooni käigus konfiskeeriti 30 000 riiki smugeldatud kivistist, nende seas ka lend­sisaliku Tupandactylus navigans’i oma. Liik elas vahemikul 145–100 mln aastat tagasi.

Teadlased uurisid kivistist kompuutertomograafiga ning rekonstrueerisid skeleti 3D-mudelina, mis näitab sisaliku keha­ehitust üsna detailselt. Tuli välja, et liigil oli erinevalt teadlaste ootustest väga pikk kael, mis moodustas poole kogu selgroost. Teadlaste arvates pidi olema pikal kaelal lennu ajal suurt pead keeruline toetada.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€

Telli Imeline Teadus kuumaksega 9,95 eurot ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tellimus on tähtajatu, ilma siduva perioodita
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress