Eakatel koeraomanikel on suur tõenäosus dementsusest pääseda

© Shutterstock

SIMON CLEMMENSEN

8. DETSEMBER 2023

Sinu kodu kõige nunnum asukas võib kinkida sulle midagi hoopis rohkemat kui oma meeldiva seltskonna.

Kui koerad enda omanikega suhtlevad, vallandub mõlema osapoole ajus oksütotsiinide vool. See aine, mida kutsutakse rahvakeeli ka õnnehormooniks, surub alla negatiivsed tunded. Karvased sõbrad on seega otsekui meie ihukaitsjad, kes tõrjuvad üksinduse ja depressiooniga kaasnevad halvad mõtted eemale.

Nüüd aga on Jaapani teadlased teinud avastuse, mis lisab koerapidamisest saadavate kasude loetellu ühe üsna hämmastava asjaolu.

Tokyo Geriaatria ja Gerontoloogia instituudi uurijad võrdlesid eakate inimeste vaimset tervist, vaadeldes katsealuseid, kellel kas on koer, on koer kunagi olnud või kel pole kunagi koera olnud.

Koer sunnib keha ja vaimu tööle

Teadlased uurisid eakaid inimesi võrdlemisi pika, nelja-aastase perioodi jooksul. Kokku jälgiti 12 000 üle 65 aasta vanust jaapanlast.

Uuringu eesmärk oli teada saada, kas koera omamine annab eakatele mingeid vaimseid eeliseid, mis piltikult öeldes aitaksid Alzheimeri tõbe eemal hoida.

Uurimisel osalenud tuhandete jaapanlaste vaimset arengut jälgiti pidevalt ning nelja-aastase monitooringu tulemusel selgus hämmastav fakt – vanematel kui 65aastastel Jaapani koeraomanikel on umbes 40% võrra väiksem tõenäosus dementseks jääda.

Jaapani teadlaste sõnul on koera pidamisel mitmeid ilmselgeid plusse, mis vähendavad dementsuse väljakujunemise tõenäosust. „Koera omamisel suureneb tõenäosus, et sa käid kodust väljas, oled füüsiliselt ja sotsiaalselt aktiivne. Just neil põhjustel on dementsuse tekke tõenäosus koeraomanike puhul palju väiksem,“ ütles Yu Taniguchi Tokyo Geriaatria ja Gerontoloogia instituudist.

Osa teadlasi arvab, et dementsus on tingitud teatud valkude kogunemisest meie ajju. Uuringud on näidanud, et füüsilised ja sotsiaalsed tegevused – näiteks koeraga jalutamine või teiste koeraomanikega suhtlemine – võivad selliste valgukogumike teket ajus ära hoida. Füüsiline ja sotsiaalne aktiivsus parandab aju verevarustust, mis omakorda soodustab ajurakkude teket ja elus püsimist.

Uuringu käigus vaadeldi ka Jaapani eakaid kassiomanikke. Nelja-aastase vaatluse tulemusel selgus, et kasside pidamise ja dementsuse tekkimise või mittetekkimise vahel olulist seost ei ole. „Enamik inimesi ei vii oma kassi jalutama, seetõttu ei vii kassid enda omanikke sotsiaalselt kokku, nii nagu koerad seda teevad,“ nenditakse uuringus.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress