Iiri kirjaniku Bram Stokeri loodud kuulsa vampiiri Dracula inspiratsiooniks peetakse 15. sajandil praeguses Rumeenias asunud Valahhia valitsejat nimega Vlad III ehk Vlad Teivastaja või Teibasseajaja. Oma hüüdnime pälvis ta oma lemmikhukkamismeetodi järgi. Nüüd ilmneb, et Vlad võis nutta veriseid pisaraid, ja seda sugugi mitte õõvajutus, vaid päriselt.

Vladil oli palju hüüdnimesid, sealhulgas Vlad Drăculea, mis tähendab nii draakoni poega kui ka viitab ta isale, kelle hüüdnimi oli Vlad Dracul (Dracul tähendabki draakonit). Vlad III ehk Vlad Teivastaja tegutses ja valitses 15. sajandil. Rumeenias on ta tänaseni rahvuskangelase statuses, kuna kaitses piirkonda sissetungijate eest. Samas olevat ta hingel umbes 80 000 inimese elu. Vladi eelistatud hukkamismeetod oli vaenlaste teibasse ajamine ja sealt ka tema hüüdnimi.

1897. aastal sai Dracula nimi tõeliselt kuulsaks, kui iiri kirjanik Bram Stoker oma õudusjutu “Dracula” üllitas. Selle peategelasel, Transilvaania lossis redutaval vereimejast krahvil ajaloolise Vladiga suurt seost muidugi pole. Kuid nüüd on selgunud, et ka Dracula inspiratsiooniks olnud ja päriselt eksisteerinud mehel võis olla üks üsna õudusjutu vääriline omadus – haruldane terviseprobleem, mis põhjustas selle, et ta pisarad olid verega segatud.