Bitcoin’i väärtus on muutunud hoomamatult suureks pärast seda, kui see virtuaalne raha 2009. aastal turule ilmus. Krüptovaluuta taga on kõrgtehnoloogia, mis võib meie kauplemisviisi pöördeliselt muuta.
© Shutterstock
ANDREAS EBBESEN JENSEN
1. JAANUAR 2022
Inglise keelest otse tõlgituna on bitcoin „bitimünt“ – see on virtuaalraha, mis vastupidi traditsioonilistele müntidele ja pangatähtedele ei ole füüsiline ese. See pole vermitud ega trükitud ega ka riigi poolt garanteeritud. Samas on bitcoin kõigest üks mitmest tuhandest digitaalsest valuutast maailmas. Paljude samalaadsete krüptovaluutade väärtus on tõusuteel. Andmeid nende hulga ja väärtuse kohta on erinevaid ja info muutub pidevalt, sealjuures on muutused üsna suured. Näiteks 2021. aasta juuni lõpus oli selliseid valuutasid 4500 ning mõningail andmeil oli novembris erinevaid krüptovaluutasid juba 10 000 ringis.
Bitcoin on neist tuntuim. Maailma mastaabis ringleb nüüdseks miljoneid bitcoin’e ning nende koguväärtus oli 2021. aasta novembri lõpus Investopedia veebisaidi põhjal üle triljoni USA dollari. Kui bitcoin 2009. aastal turule tuli, oli ühe bitcoin’i väärtus null. Aasta hiljem tegi selle hind suure hüppe üheksale USA sendile, olles enne seda jõudnud tõusta sendi murdosa juurde. 2021. aasta detsembri keskel oli ühe bitcoin’i väärtus 43 320 eurot.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud