Aurumasin, evolutsiooniteooria, masstootmine – nendele või nende levikule pandi alus Briti õhtusöögilaua taga. Innukad hobiteadlased moodustasid 18. sajandil klubi, millest sai teadusrevolutsiooni mootor.
© Bridgeman Images / Historic England
ESBEN MØNSTER KJÆR
1. APRILL 2022
Suurbritannia sai 18. sajandil hakkama tõelise tiigrihüppega. Riik astus uude ajastusse, sest kuidagi juhtus nii, et just seal said teedrajavad teadusavastused igapäevaseks asjaks. Uskumatud leiutised tegid võimatu võimalikuks.
Selline progress ei olnud osa mingist suurest plaanist või mingi riikliku strateegia vili. Ka ülikoolid mängisid asjade niisuguses käigus suhteliselt väikest rolli ja suured saavutused ei olnud kuidagi seotud pealinna Londoniga. London oli linn, mida peeti Suurbritanniat edasi viiva progressi mootoriks, kuid teadusrevolutsiooni algatasid Kesk-Inglismaa elanikest käsitöölised, kaupmehed ja härrasmehed, kes moodustasid Birminghamis Kuuühingu (ingl Lunar Society). Päeval tegid nad oma igapäevast tööd, õhtul moondusid nad aga teadlasteks, kes uurisid ja eksperimenteerisid vahaküünalde valguses. Nende uudishimu viljaks oli uus, muutunud maailm.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud