Otsides väikesi variatsioone kauge tähesüsteemi emiteeritavast röntgenikiirgusest, avastasid teadlased ühest miljonite valgusaastate kaugusel asuvast galaktikast ootamatult planeedi.
© Shutterstock
DENIS RIVIN
1. JUUNI 2022
Viimase 30 aastaga on astronoomid avastanud üle 5000 planeedi, mis tiirlevad ümber mõne teise tähe kui Päike. Planeedi M51-ULS-1b avastamine on sellegipoolest suur sensatsioon. Nimelt on see esimene selline avastatud eksoplaneet, mis asub mõnes teises galaktikas, mitte meie oma Linnuteel. M51-ULS-1b tiirleb ümber kaksiktähe, mis asub Veekeerise galaktikas (tuntud ka kui Messier 51a), Maast 28 miljoni valgusaasta kaugusel.
Enamik eksoplaneete on avastatud transiitmeetodil: astronoomid jälgivad pikemat aega mõnda tähte. Kui selle heledus kindla aja tagant pisut väheneb, tähendab see, et selle eest möödub mõni planeet, mis tähe valgust varjutab. Seda meetodit ei saa aga kasutada nõnda kaugel asuvate objektide puhul nagu Messier 51a. Neilt saabuv valgus on nii nõrk, et praegu meie käsutuses olevate instrumentidega pole võimalik valguse nõrgenemist õieti hinnata ega ka teada saada, kas nende eest liigub läbi mõni planeet. Seepärast otsisid USA astrofüüsikakeskuse Harvard & Smithsonian Center for Astrophysics teadlased hoopis spetsiifiliselt kaksiktähesüsteeme, mis koosnevad ühest tähest, milles tuumasünteesi protsess veel käib, ja ühest neutrontähest. Viimane neelab aktiivselt tähelt materjali ja selle tegevuse ajal emiteerub röntgenikiirgust. Piirkond, millest tugev kiirgus lähtub, on nii väike, et suur planeet blokeerib kiirgusvoo, kui see liigub Maa ja neutrontähe vahelt läbi. Nii M51-ULS-1b leitigi.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud