Viimase 30 aastaga on astronoomid avastanud üle 5000 planeedi, mis tiirlevad ümber mõne teise tähe kui Päike. Planeedi M51-ULS-1b avastamine on sellegi­poolest suur sensatsioon. Nimelt on see esime­ne selline avastatud eksoplaneet, mis asub mõnes teises galaktikas, mitte meie oma Linnuteel. M51-ULS-1b tiirleb ümber kaksiktähe, mis asub Veekeerise galaktikas (tuntud ka kui Messier 51a), Maast 28 miljoni valgusaasta kaugusel.

Enamik eksoplaneete on avastatud transiitmeetodil: astronoomid jälgivad pikemat aega mõnda tähte. Kui selle heledus kindla aja tagant pisut väheneb, tähendab see, et selle eest möödub mõni planeet, mis tähe valgust varjutab. Seda meetodit ei saa aga kasutada nõnda kaugel asuvate objektide puhul nagu Messier 51a. Neilt saabuv valgus on nii nõrk, et praegu meie käsutuses olevate instrumentidega pole võimalik valguse nõrgenemist õieti hinnata ega ka teada saada, kas nende eest liigub läbi mõni planeet. Seepärast otsisid USA astro­füüsikakeskuse Harvard & Smithsonian Center for Astrophysics teadlased hoopis spetsiifiliselt kaksiktähesüsteeme, mis koosnevad ühest tähest, milles tuumasünteesi protsess veel käib, ja ühest neutron­tähest. Viimane neelab aktiivselt tähelt materjali ja selle tegevuse ajal emiteerub röntgenikiirgust. Piirkond, millest tugev kiirgus lähtub, on nii väike, et suur planeet blokeerib kiirgusvoo, kui see liigub Maa ja neutrontähe vahelt läbi. Nii M51-ULS-1b leitigi.