Ammust asteroiditabamust märkiva kraatri läbimõõt on üle 500 km. Sellisena on see kolm korda suurem kui kurikuulsa Chicxulubi asteroidi tekitatud auk. Chicxulubi asteroidile on süüks pandud dinosauruste ajastule lõpu tegemist 66 miljoni aasta eest.
© Shutterstock
MADIS AESMA
30. OKTOOBER 2023
Tänapäeval on suurte ja massiivsete asteroidide tabamused haruldased, kuid Päikesesüsteemi ja Maa nooruspäevil oli see, et mõni suurte mõõtmetega taevakivi Maale otsa põrutas, palju tavalisem. Mida kaugemale minevikku minna, seda tihemini selliseid tabamusi ette tuli, kuna Päikesesüsteem oli pärast välja kujunemist segadust tulvil koht.
Chicxulubi asteroid, mis on Maaga kokku põrganud suurtest asteroididest üks tuntumaid, tekitas tänapäeva Mehhiko lahe aladel meie planeediga kokku põrgates kraatri läbimõõduga 150 kilomeetrit. See tabamus toimus 66 miljonit aastat tagasi. Maailma kõige suuremaks kraatriks loetakse praegu ametlikult Vredeforti kraatrit Lõuna-Aafrika vabariigis. Selle läbimõõt on hinnanguliselt kuni 300 km ja kraatri tekitanud asteroid tabas maad pisut üle 2,02 miljardi aasta tagasi. Tõsi, kuna kraater on pika aja jooksul suuremalt jaolt ära kulunud, nimetatakse seda nüüd ametlikus pruugis Vredeforti impaktoristruktuuriks.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud