Imeline Teadus nr. 117 (07/2020)

2020. aasta juuli Imelise Teaduse 84l leheküljel kirjutame:

KIRJUTA MEILE. Lugejate kirjad ja kommentaarid.

AVASTUSED. Uuemate teadusuuringute tulemused.

OLE KURSIS. Uudiseid eesti teadlaste töölaualt.

ELEKTROMAGNETISM 200. 1820. aasta kevadel pani taanlane Hans Christian Ørsted magnetilise kompassinõela metalltraati läbiva elektrivoolu abil liikuma. Ta ristis selle nähtuse elektromagnetismiks ja pani nii aluse tänapäevasele tehnoloogiale. Füüsikud kasutavad Ørstedi avastusel põhinevaid tehnoloogiaid kõikvõimalikel viisidel – nad näevad su mõtetesse ja loovad igikestvaid energiaallikaid. Juulinumbri suur lugu vaatleb elektromagnetilise jõu kasutust ja olulisust tänases tehnoloogias.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

LIINILEND MARSILE. Elon Muskil on Marsiga julged plaanid. Ta tahab inimesed oma uue raketiga sinna toimetada juba nelja aasta pärast ning rajada punasele planeedile püsiasustusega koloonia. Milline on tema kosmoselaev, missugune saab olema Marsi-asula ja kas need ideed on üldse teostatavad või liiga lennukad? Sellest kõneleb Imelise Teaduse juulinumbri kaanelugu.

LOOMARIIGI SILMADE KIRJU MAAILM. Nii, nagu on erinevad loomaliigid üksteisest lõputult erinevad, on erinevad ka nende nägemisorganid. Kiil, pistrik, kalmaar ja tontkandlane näevad maailma sootuks erinevalt. Sellest, kui võrratult mitmekesine on silmade maailm loomariigis, räägibki see lugu.

UUDNE LASTEHALVATUS. USA arstide teatel on viimaseil aastail riigis aina suuremat hulka lapsi tabanud seletamatu halvatus. See meenutab sümptomite poolest poliomüeliiti ehk laste­halvatust, mis möllas kõikjal maailmas, sh Eestiski, 20. sajandi keskel. Uue haiguse põhjuse leidmiseks on alustatud intensiivset uurimist. Uut puhangut prognoositakse sügiseks.

VULKAANID. Triiase ajastul 201 miljonit aastat tagasi purskasid igal pool maailmas vulkaanid ja katsid kogu planeedi elavhõbedaga. Seda langes maale kokku umbes 40 miljonit tonni ning tollane elusloodus sai põhjalikult mürgitatud. 201 miljoni aasta tagune aeg võib tunduda küll turvaliselt kauges minevikus, aga nüüd oletatakse, et selline katastroof võib uuesti juhtuda.

FOTODOK. Seekord heidame pilgu inimese soolestikus askeldavatele bakteritele.

KÜSI MEILT. Teadus vastab lugejate küsimustele.

NUPUTAMISÜLESANDED.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130