Header image
Imeline teadus logo

Imeline Teadus nr. 92 (06/2018)

Foto: Shutterstock
Jaga lugu:

2018. aasta juuni Imelise Teaduse 100-l leheküljel kirjutame:

KIRJUTA MEILE: Lugejate kirjad ja kommentaarid.

AVASTUSED: Uuemate teadusuuringute tulemused. (6 lk)

OLE KURSIS: Uudiseid Eesti teadlaste töömailt. (2 lk)

ILMATEADE KOSMONAUTIDELE: Viimastel aastatel on astronoomide teleskoopide vaatevälja ilmunud hulk uusi planeete. Kuna need on miljardite kilomeetrite kaugusel, pole teadlastel neist seniajani eriti palju teada olnud. Nüüd lubavad uued tundlikud teleskoobid heita pilku neisse maailmadesse, kus rauavihm, rubiinpilved ja klaasitormid on täiesti tavalised nähtused. (8 lk)

MILLLAL VALMIB VÄHIRAVIM: Paljutõotavad uued ravimid jäävad igapäevases võitluses vähiga alla. Selle agressiivse haiguse rakud on teadusest ikka pidevalt sammukese ees. Ent relvastatuna hiiglaslike ülemaailmsete andmebaaside, redigeeritud geenidega immuunrakkude ja tehisintellektiga, on teadlased nüüd lähedal vähi alistamisele tema enda koduväljakul. (12 lk)

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

MAAILMA ESIMENE LILL: Üks märkamatu õis jättis Maa elule suurema jälje kui hiiglaslik taevakeha, mis tappis dinosaurused. Nüüd on teadlased rekonstrueerinud selle väikese taime, mida võime tänada oma eksistentsi eest. (6 lk)

VIRTUAALVALUUTA KATKEMATU AHEL: Bitimündist on saanud kehtiv raha. 2017. aastal ületas ühe bitcoin’i väärtus 300 grammi kulla oma. Mündi tehniline lahendus võib muuta pangad ja ametivõimud ebavajalikeks. (4 lk)

MÕISTATUSLIK RASKUSJÕUD: See hoiab meid kahe jalaga Maa peal ning sunnib Maad tiirlema ümber Päikese, mis asub miljonite kilomeetrite kaugusel. Siiski on raskusjõud mitu korda nõrgem kui teised loodusjõud ja füüsikutele on selle olemus siiani saladus. Osakest, mis kannab seda jõudu üle, ei ole seni veel leida suudetud. Võib-olla seisneb lahendus raskusjõu mõistatusele mitte mõnes veel leidmata osakeses, vaid püsib peidus seitsmes seninägematus dimensioonis. (8 lk)

ANTARKTIKA NUTIKAD LOOMAD: Kraadiklaas näitab kümneid pakasekraade, ent hästi kohanenud loomad trotsivad Antarktika külma. Mõni elab üksnes hülgeväljaheidetest, teiste hambad on muutunud eriliseks sõelaks. (6 lk)

KEHA PISIVAEVUS: Maailma mastaabis tabab artroos ehk liigesekulumus iga teist inimest. Nüüd on teadlastel õnnestunud tüvirakkude abiga taastada nii lagunev kõhr kui ka kulunud luuotsad. (6 lk)

KÜSI MEILT: Teadus vastab lugejate küsimustel. (6 lk)

KATSELABOR: Mootoriga paberlennuk. (2 lk)

NUPUTAMISÜLESANDED

JÄRGMISE NUMBRI TUTVUSTUS

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineteadus.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477madis.aesma@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee