Imeline Teadus – teadusuudised kogu maailmast

Imelise Teaduse koostööpartner

Viimased lood

18.11.25, 13:08

“Kui aken katki läheb, kukub lennuk alla.” 10 lendamisega seotud müüti

18.11.25, 01:02

Maaülikooli omalaadses kaameras näeb pisikesi vee-elukaid

17.11.25, 13:04

Keha nõuab laksu: Adrenaliin

16.11.25, 15:32

Louis Pasteur avas ukse tundmatusse mikromaailma

16.11.25, 10:27

Mis aineid on vaja elu tekkeks?

15.11.25, 15:28

Soojuspumba peatumine tooks Põhjamaadesse jäised talved

15.11.25, 11:45

Kuidas määravad astronoomid tähe vanust?

15.11.25, 10:26

Saame tuttavaks: paljunemise eliitsõdurid seemnerakud

Kõik artiklid

Tervis

© Shutterstock

Üürnikud vananevad koduomanikest märksa kiiremini

Briti teadlane pakub vahelduvpaastule märksa lihtsamat alternatiivi

Briti teadlane pakub vahelduvpaastule märksa lihtsamat alternatiivi

Helen Vaikma.

Taimse joogi käänuline tee külmkappi

© Shutterstock

Seistes töötamine võib tervisele hoopis kehvalt mõjuda

© Shutterstock

Verre tungivad bakterid teevad paksuks

© Shutterstock

Allergiad levivad aina enam just noorte seas

Rohkem tervisest

Küsi meilt

Miks mõni inimene aevastab niivõrd valjult?

Miks mõni inimene aevastab niivõrd valjult?

Antarktises asuv Vostok on maailma külmim paik: keskmine temperatuur on seal –60 °C.

Kui käredas pakases suudab inimene ellu jääda?

Milline oleks meie ilm, kui Maa oleks lame?

Milline oleks meie ilm, kui Maa oleks lame?

Kas meteoriitidel võib olla ohtlikke baktereid?

Kas meteoriitidel võib olla ohtlikke baktereid?

© P. Plailly / E. Daynes / Science Photo Library

Millal muutus inimene monogaamseks?

291 sekundit kulub helilainetel, et jõuda meteoorilt maapinnale. Seega jõuaks selle põlemise praksumine meieni alles viis minutit pärast meteoori nägemist.

Kas langevat tähte võib kuulda?

Kui palju me jõulude ajal juurde võtame?

Kui palju me jõulude ajal juurde võtame?

© shutterstock

Hiiglaste sammude kauge kaja: kuidas said sauropoodid nii suureks kasvada?

Rohkem lugejate küsimusi

LIITU UUDISKIRJAGA

Imelise Teaduse uudiskiri tuleb igal nädalal sinu e-postkasti. Nii oled meie lugudega alati kursis!

© Shutterstock

Teadus linade vahel: mis sinu kehas armumise ja seksimise ajal toimub?

© Shutterstock

Küülikud aitavad seletada orgasmi olemasolu

© Shutterstock

Meeste seksiisu suunab östrogeen ajus

Meie seksuaalfantaasiad on paika pandud geenide poolt

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

© Shutterstock

3D-prinditud munarakud ja siiratud emakas tagavad täieliku soovahetuse

© Shutterstock

Seksikad kohtingud hävitasid neandertallased

© Shutterstock

Meeste seksiisu suunab östrogeen ajus

Meie seksuaalfantaasiad on paika pandud geenide poolt

Millal hakkasid meie esivanemad neandertallastega seksima?

Füüsika

© Shutterstock

Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?

© Shutterstock

Miks püstolitoru kargab tulistades ülespoole?

Miks ei muutu magnetlukud aja jooksul nõrgemaks?

Miks ei muutu magnetlukud aja jooksul nõrgemaks?

2025. aastal startinud lennuk maandus 2024. aastal

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

© Shutterstock & BiM

Ülekaaluline osake kõigutab füüsikateaduse alustõdesid

© Shutterstock

Kuhu on kõige õigem vingugaasiandurit paigutada?

Miks ei muutu magnetlukud aja jooksul nõrgemaks?

Miks ei muutu magnetlukud aja jooksul nõrgemaks?

2025. aastal startinud lennuk maandus 2024. aastal

Eimillestki tehtud arvuti ennustab järgmist tormi

Teadmiste kontroll

© Shutterstock

Mängi seda Imelise Teaduse mälumängu ning saad auhinna!

Mängi seda spordisõbra mälumängu

Mängi seda spordisõbra mälumängu

Mälumäng: müüt või tõde?

Mälumäng: müüt või tõde?

© Shutterstock

Imelise Teaduse mälumäng: kuldvillak leiutistest, bioloogiast, astronoomiast

Testi oma teadmisi

Inimkeha

© Shutterstock

Mis funktsioon on põsekoobastel?

© Claus Lunau & Navarini et al. & Heritage Images / Getty Images

Kas on tõesti tõsi, et inimene võib üleöö halliks minna?

© Shutterstock

Higihaisu saab vähendada

© Shutterstock

Miks verevalumite värvus muutub?

Mikroplast ummistab aju veresooni

Mikroplast ummistab aju veresooni

© Shutterstock

Mererahva geenid võimaldavad veealust elu

© Shutterstock

Armasta oma keha asümmeetriat! See näitab, et sul on head geenid

© Shutterstock

Miks paneb villane kudum naha sügelema?

Rohkem sinu kehast

Keskkond

© Shutterstock

Kuidas tekivad rahetormid?

© Shutterstock

Kas üleilmne soojenemine mõjutab kevade kestust?

Nii töötab sinu aju

© Shutterstock

Elustiiliotsused mõjutavad aju arvatust märksa kauem

© Shutterstock

Kas suur aju teeb targemaks?

© Shutterstock

Nägu on su vägevaim relv

© Cicero Moraes

Selline nägi välja iidne Draakonmees, tänapäeva inimese lähim sugulane

© Shutterstock

Õpeta oma last just nii: hea õppimise saladused muugiti lahti

© Shutterstock

Hapendamine kinkis inimesele suure aju

Mälu koosneb justkui paljudest killukestest, mis peavad omavahel kokku sobima, et aju võiks infot mälestusena salvestada. Kui osa mälust üles ütleb, tekib mosaiiki auk, mis võib varjutada vanad mälupildid või blokeerida uute tekke.

Ununenud mälestusi saab taastada

Inimeste intelligentsuse tippvorm saabub 60. eluaasta paiku

Inimeste intelligentsuse tippvorm saabub 60. eluaasta paiku

Rohkem sinu ajust

Katastroofid

© Shutterstock

Vägev maavärin võib ööpäeva kärpida

© Shutterstock

Kui suur asteroid hävitaks kogu elu Maal?

© Shutterstock

Kas dinosaurused surid kiiret või aeglast surma?

© Shutterstock

Kui palju saastab Etna vulkaan õhku?

© Shutterstock

Merre libisev Etna tulemägi ähvardab hiidlainetega

© Shutterstock

Uus tehnoloogia võib päästa miljoneid elusid maavärinasurmast

© Shutterstock

Ootamatu maavärin võib Põhjamaad rusudeks raputada

© Shutterstock

Kas tornaadod võivad tabada ka Põhja-Euroopat?

© Shutterstock

Viimane peatus enne maailmalõppu: 200 miljonit inimest peavad kliima eest põgenema

Ajalugu

© Shutterstock

Võidukas võitlus rõugeviirusega: armilisest aadlidaamist sai vaktsiini ema

Kõrglahutusega foto muumia käsivarrest. Tätoveeringute tumedad jooned on pildil hästi näha.

Jäämuumia kehalt avastati iidsed tipptasemel tätoveeringud

© Shutterstock

Kiviaja inimesed andsid laste kasvatamisel tänapäeva inimestele silmad ette

© Shutterstock

Juri Gagarini 108 ärevat kosmilist minutit

© Shutterstock

Kuidas tekivad mõistatuslikud rabalaibad ja miks need säilivad?

© Shutterstock

Kas kunagi on olnud aasta 0?

“Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.

DNA-uuringust selgus Venemaalt taganenud Napoleoni vägede tegelik hukutaja

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

Rohkem ajaloost

Psühholoogia

Noorena avalduv depressioon võib viia suurema suitsiidiriskini

Noorena avalduv depressioon võib viia suurema suitsiidiriskini

© Shutterstock

Su elu on meelepete, mille loob sinu aju

© Shutterstock

Mikroobid ajus teevad tuju heaks

Hirmutunne aitab meil ellu jääda: paanika pärineb kaugest evolutsioonilisest minevikust

Kas intelligentsed lapsed on koolis ebapopulaarsed?

© Shutterstock

Uuring: vihatunne võib sind teatud olukordades väga efektiivseks muuta

© Shutterstock

Teadlased tuvastasid ideaalkallistuse retsepti

© Shutterstock

Mikroobid ajus teevad tuju heaks

Hirmutunne aitab meil ellu jääda: paanika pärineb kaugest evolutsioonilisest minevikust

Kas intelligentsed lapsed on koolis ebapopulaarsed?

Loomariik

© shutterstock

Hiiglaste sammude kauge kaja: kuidas said sauropoodid nii suureks kasvada?

Kas loomad oskavad abi paluda?

Kas loomad oskavad abi paluda?

Enamik äädikakärbseid paarituvad vastassugupoolega. Osa kärbseid on siiski homoseksuaalid.

Homoseksuaalsus parandab ellujäämisvõimalusi

© Visuals Unlimited / NaturePL

Su koduaed kubiseb pisikestest põnevatest koletistest

Võrreldes tuletiku väävelpeaga paistab millimeetripikkune puuk tühisena. Tavaliselt on puugid enne, kui vere endasse imevad, täiesti lamedad.

Puuk on Põhjamaade kõige ohtlikum elukas

Harvem niitmine tõi rohkem liblikaid ja lepatriinusid

Harvem niitmine tõi rohkem liblikaid ja lepatriinusid

© Shutterstock

Dinosauruste rada Austraalia rannikul

© Secret Sea Visions / Getty Images

Kaalul on rohkem kui (uus) elu: surmaga lõppev seks loomariigis

Rohkem loomadest

Taimed

© Stefan Bengtson

Teadlased leidsid maailma vanimad merevetikad

Kaart näitab ektomükoriisade prognoositavaid bioloogilise mitmekesisuse arengusuundi maa-alustes ökosüsteemides. Paremal on seen Cortinarius albomagellanicus Tšiilist.

Maa aineringe inseneride seis on habras

© Shutterstock

Kas taimed tajuvad valu?

© Shutterstock

Maailma suurimad puud on geneetilised hiiud

Rohkem taimedest

Suured teadlased

© Marc Deville / Getty Images

Tema ongi tegelik Indiana Jones: intervjuu legendaarse egüptoloogi Zahi Hawassiga

Louis Pasteur sündis vaese parkali pojana. Tänapäeval peetakse teda ajaloo üheks tähtsaimaks teadlaseks.

Louis Pasteur avas ukse tundmatusse mikromaailma

© AKG-Images / Ritzau Scanpix / de Agostini / Getty Images

Kartograaf tegi Maa lamedaks - jälle!

© Ulrich Baumgarten / Getty Images, Triff / Shutterstock

Stephen Hawking taltsutas Suure Paugu ja mustad augud

© AKG-Images / Ritzau Scanpix

Noor keelegeenius lahendas hieroglüüfide müsteeriumi

© Shutterstock

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

© Cameron / John Murray / London Stereoscopic and Photographic Co.

Charles Darwin edestas oma rivaali ning väljus olelusvõitlusest võidumehena

© Everett Collection / Bridgeman Images

Läbikukkunud arst ja kodutu koer lõid insuliiniime

Veel tuntud teadlasi

Energia

© Shutterstock

Tulevikukosmoseaparaate viib edasi aeglane põlemine

© Shutterstock

Kui kiiresti tekib nafta?

Päikesepaneelid kujutavad keskkonnale suurimat ohtu siis, kui need purunevad ning hakkavad lekkima ohtlikke metalle.

Kas päikesepargid reostavad nende all olevat pinnast?

Betoonplokkidest torn salvestab energiat

Võidujooks igavese energia nimel võtab uusi tuure

© Shutterstock

Barjäärid annavad tuulikutele hoogu juurde

© Shutterstock

Kui kõrgele võib bensiinihind tõusta?

Päikesepaneelid kujutavad keskkonnale suurimat ohtu siis, kui need purunevad ning hakkavad lekkima ohtlikke metalle.

Kas päikesepargid reostavad nende all olevat pinnast?

Betoonplokkidest torn salvestab energiat

Võidujooks igavese energia nimel võtab uusi tuure

Kosmosereisid

© JHUAPL/NASA

Milline on inimese konstrueeritud kõige kiirem sõiduk?

© United Launch Alliance

Lucy lendab asteroididele külla

© Shutterstock

Kas läbi asteroidide vöö on ohtlik lennata?

Kui võimas oli kosmosesüstik?

Kui võimas oli kosmosesüstik?

© NASA / GSFC / Arizona State University

Kuu vulkaanilised lõõrid saavad inimkonna teadmiste hoiupaigaks

© Shutterstock

Enesetapp kosmoses: kosmoseaparaadid hävitavad end ise

18 km kõrgusel Maa pinnast asub Armstrongi piir. Ülalpool seda on õhurõhk nii madal, et kehavedelikud, näiteks sülg, hakkavad keema juba kehatemperatuuril (37 °C).

Kas see on tõesti tõsi, et meie veri hakkaks Marsil keema?

© NASA Orion / SWNS. NASA Kosmoselaev Orion pildistatuna eelmise aasta 28. novembril reisil ümber Kuu. Taamal Kuu ja Maa.

NASA mehitatud Kuu-lennud võivad edasi lükkuda

Veel kosmosereisidest

Päikesesüsteem

© Shutterstock

Mängi seda mälumängu

© Shutterstock

Kas mitu taevakeha võivad tiirelda ühel ja samal orbiidil?

© NASA/JPL-Caltech/SwRI/MSSS/Vladimir Tarasov

Jupiteri pilvedesse ilmus judinaidtekitav nägu

© Shutterstock

Pöörane tagaajamine kosmoses: välkkiired sondid jahivad taevakehi

© Shutterstock

Kosmiline jäljekütt IMAP otsib süvakosmosest pärinevaid aatomeid

Päikesesüsteemis kihutab tähtedevahelisest ruumist saabunud objekt

Päikesesüsteemis kihutab tähtedevahelisest ruumist saabunud objekt

© Shutterstock

Tähistaevas Eesti kohal: mida detsembris vaadata

© Shutterstock

Mõistatuslik 9. planeet mängib Päikesesüsteemis peitust

Veel meie tähesüsteemist

Materjalid

Sulami valmistamine KIT-i materjaliteaduste instituudis.

Sakslased leiutasid erakordselt kuumuskindla metallisulami

© Shutterstock

Õrnad munakoored võivad saada tugevaks tehispuusaks

© Shutterstock

Maa seest valgub välja roheenergia: vesiniku kaevandamine

© Shutterstock & Lotte Fredslund

Kas fossiilkütusteta elu oleks mõnel maal võimalik?

Veel sel teemal

Robotid

TalTechi Virumaa kolledžis töötab uus sotsiaalrobot

TalTechi Virumaa kolledžis töötab uus sotsiaalrobot

© Shutterstock

Eesti kaamerad saavad kuuroboti silmadeks

illustratsiooni autor on tehisintellekt microsoft copilot

TalTechi teadlased saadavad robotid kanalisatsiooni müttama

TalTechi Virumaa kolledžis töötab uus sotsiaalrobot

TalTechi Virumaa kolledžis töötab uus sotsiaalrobot

Rekordi purustanud kuubikulahendussüsteem on fotol klaaskastis.

VIDEO | Rubiku kuubiku lahendamise uus rekord on silmapilgustki lühem

© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

Arvutid

© Wikimedia Commons

Matemaatikageenius lõi arvuti

© Shutterstock

Milliseid sensoreid sisaldab nutitelefon?

Nutitelefonid saavad uue elu andmekeskustena

Nutitelefonid saavad uue elu andmekeskustena

© Graham Carlow / IBM Research

Neilt fotodelt näed, milline on kvantarvuti

Rohkem arvutitest

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2025 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud