Komeedid koosnevad külmunud gaasidest, veest, tolmust ja kivimitest ning mõnikord kutsutakse neid ka määrdunud lume­pallideks. Kui komeet jõuab Päikesele piisavalt lähedale, aurustuvad külmunud gaasid. Need hakkavad päikesetuule toimel helendama ja nii tekib komeedile saba. Vahel lõikavad päikesetuule energiarikkad osakesed osa sabast ära (pildi keskel); just nii juhtus komeediga C/2021 A1 (seda nimetatakse avastaja järgi ka Leonardi komeediks). See sabatäht on meie kandis haruldane külaline, sest selle tiirlemis­periood ümber Päikese on 80 000 aastat. Orbiidi kõige kaugemas punktis asub komeet Päikesest 3700 korda kaugemal, kui on Maa. Foto võitis konkursi Astronomy Photographer of the Year 2022.