Komeedi saba lõikamine, jääkuu võimalikud elumärgid, laava võtab maantee üle võimust… Vaata siit efektseid teadusfotosid!
© Drone Photo Awards
IMELINE TEADUS
25. APRILL 2023
Komeedid koosnevad külmunud gaasidest, veest, tolmust ja kivimitest ning mõnikord kutsutakse neid ka määrdunud lumepallideks. Kui komeet jõuab Päikesele piisavalt lähedale, aurustuvad külmunud gaasid. Need hakkavad päikesetuule toimel helendama ja nii tekib komeedile saba. Vahel lõikavad päikesetuule energiarikkad osakesed osa sabast ära (pildi keskel); just nii juhtus komeediga C/2021 A1 (seda nimetatakse avastaja järgi ka Leonardi komeediks). See sabatäht on meie kandis haruldane külaline, sest selle tiirlemisperiood ümber Päikese on 80 000 aastat. Orbiidi kõige kaugemas punktis asub komeet Päikesest 3700 korda kaugemal, kui on Maa. Foto võitis konkursi Astronomy Photographer of the Year 2022.
© Astronomy Photographer of the Year
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud