Paljud kahepaiksed ja linnud helendavad kirkalt, kui nende kehale langeb ultraviolettkiirgus. Seda nähtust nimetatakse fluorestsentsiks, mis on üks luminestsentsi liike. Fluorestsentsi puhul hakkab aine, milles on nähtav valgus või UV-kiirgus neeldunud, ise valgust kiirgama. Üldiselt on see pikema lainepikkusega kui kiirgus, mis kehas neeldus. Fluorestsentsi allikaks on looma nahas või karvkattes olevad erilised molekulid. Nähtust on seni peetud imetajate puhul haruldaseks, aga teadlased leiavad aina enam liike, kel see omadus olemas on. Neist viimane on koivik – Lõuna-Aafrikas levinud näriline. Väikest kängurut meenutav loomake helendab ultraviolettvalguses oranžilt ja roosalt. Ka lendorava ja nokklooma värvus muutub UV-kiirguse toimel.