Suurem osa titaanist, mida kasutatakse ehetes ja elektroonikas, tekib supernoova­plahvatustes. Need on massiivsete tähtede elu lõppvaatus. Kui tuumasüntees tähes kergete elementide varude ammendumise tõttu lõpeb, kaob statsionaarses olekus gravitatsiooni tasakaalustav kiirgusrõhk ning toimub gravitatsiooniline kollaps, millele järgneb supernoova­plahvatus. Tähe väliskihid paisatakse universumisse laiali. Röntgenikiirgust registreeriv NASA kosmose­teleskoop Chandra uuris meist 11 000 valgusaasta kaugusel asuva supernoova Cassiopeia A jäänuseid ja tuvastas seal mitme raskema elemendi olemasolu. Peale titaani (sinine) moodustus täheplahvatuse käigus rauda (oranž), räni (punane) ja magneesiumi (roheline). Cassiopeia A on Linnutee noorim supernoovajäänus. On võimalik, et astronoomid märkasid noovat juba 17. sajandi teisel poolel.