Hinnaliste metallide sünd, lund punaseks värvivad vetikad, 17 aastat mulla all olnud tsikaad, kotka üllatusrünnak… Vaata siit efektseid teadusfotosid!
© Riken/CXC/NuStar/NASA
IMELINE TEADUS
1. JAANUAR 2022
Suurem osa titaanist, mida kasutatakse ehetes ja elektroonikas, tekib supernoovaplahvatustes. Need on massiivsete tähtede elu lõppvaatus. Kui tuumasüntees tähes kergete elementide varude ammendumise tõttu lõpeb, kaob statsionaarses olekus gravitatsiooni tasakaalustav kiirgusrõhk ning toimub gravitatsiooniline kollaps, millele järgneb supernoovaplahvatus. Tähe väliskihid paisatakse universumisse laiali. Röntgenikiirgust registreeriv NASA kosmoseteleskoop Chandra uuris meist 11 000 valgusaasta kaugusel asuva supernoova Cassiopeia A jäänuseid ja tuvastas seal mitme raskema elemendi olemasolu. Peale titaani (sinine) moodustus täheplahvatuse käigus rauda (oranž), räni (punane) ja magneesiumi (roheline). Cassiopeia A on Linnutee noorim supernoovajäänus. On võimalik, et astronoomid märkasid noovat juba 17. sajandi teisel poolel.
© Riken/CXC/NuStar/NASA
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud