DNA-uuringutega tegelevad Taani ja Briti teadlased tegid ühest Mehhiko mägikoopast pärineva pinnaseproovi analüüsimisel epohhi loova avastuse. Esimest korda suutsid nad pinnaseproovide põhjal järjestada ammu elanud loomade DNA. Loomade endi säilmeid teadlastel kasutada polnud, kuid seda polnud vajagi. Ammusel ajal olid karud nimelt seda mägikoobast usinasti tualettruumina kasutanud. DNA, mille põhjal genoom järjestati, pärines rakkudest, mida leidus loomade uriinis, väljaheidetes ja karvades, mis olid mullas säilinud. Tehtud avastust peavad teadlased ise verstapostiks e-DNA (ingl environmental DNA) valdkonnas. Selles teadusharus tegeldaksegi loomade ja taimede genoomi järjestamisega keskkonnast, näiteks mullast või veest, leitud pärilikkusaine alusel.

Koopas käisid omal ajal lühikoonulised karud (lad Arctodus simus). Liik elas Põhja-Ameerikas, suri välja umbes 11 000 aastat tagasi ja oli paras hiiglane. Neljal jalal kõndides oli karu turja kõrgus kaks meetrit ning ta võis kaaluda terve tonni.