Ootamatu maavärin võib Põhjamaad rusudeks raputada

IMELINE TEADUS

26. oktoober 2018, 15:34
ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK

Sügaval Oslo fjordi põhjas murdub aluspõhi ühtäkki pooleks. Mõni minut hiljem raputab Norra pealinna katastroofiline maavärin. Majad kõiguvad, teed rebenevad; elektrikaablid, veetorud ja gaasijuhtmed murduvad nagu kuivad spagetid. Puhkeb paanika.

Sellise purustusvõimega maavärin on peategelane uues Norra filmis „Värin“ („Skjelvet“). Linateose süþee ei ole tegelikult õhust võetud. Teadlaste sõnul eksisteerib väike, ent siiski reaalne risk, et ühel päeval võib Põhjamaid tabada maavärin, mille magnituud on 7 või enamgi. Kui see peaks juhtuma, on mitu sealset suurlinna kaitsetud tohutu energiahulga ees, mis iidvana aluspõhja rebenedes vabaneda võib.

Üleilmses plaanis on see, et Maa kusagilt pisut väriseb, täiesti tavaline ja igapäevane nähtus. Selliseid maavärinaid, millel on tõeliselt suur purustusjõud, esineb siiski harva, üksnes paar korda aastas. Oht, et mõni neist tabab Põhjamaid, on imeväike, aga mitte olematu. Pole ka sugugi juhuslik, et „Värina“ tegevus just Norras toimub – Norra on Põhja-Euroopa maavärinarikkaim riik ning Oslo on omakorda see Põhjamaade pealinn, mis seni viimasena maavärinast korralikult raputada sai.

See juhtus pühapäeval, 23. oktoobril 1904. Siis tabas linna maavärin magnituudiga 5,4 Richteri skaala järgi. See tähendas, et püsti seista oli keeruline, telliskivi­seintesse tekkisid praod ning korstnad kukku­sid ümber. Ükski inimene õnneks 1904. aasta maavärinas elu ei kaotanud, küll aga tekkis laiaulatuslik paanika. Üks aja­kirjanik kirjeldas, kuidas Meie Päästja kirikust (Vor Fresels Kirke) väljunud koguduseliikmed uksel rüselema hakkasid ja üksteisele otsa kukkusid. Mitu tunglejat sai sealjuures päris tõsiselt viga.

Põhjamaad võlgnevad „tänu“ selliste tugevate maavärinate eest piirkonna aktiivsele geoloogilisele minevikule. Sügaval Norra, Rootsi, Soome ja osalt ka Venemaa all olevas 3,5 miljardi aasta vanuses aluskaljus, Fenno­skandia kilbis, on geoloogilise aktiivsuse jäetud sügavad, vanad armid. Neid leidub kõikjal üle kilbi ja just neis vööndites võivadki maavärinad puhkeda. Selleks tuleb neid vööndeid piisa­valt eri suundadest tulevate surve­te, venituste ja väänutuste – ehk geoloogilist terminit kasutades pingetega – mõjutada.

Loe lähemalt novembri Imelisest Teadusest!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri