Elu tähestikule lisandus kaks uut tähte

31. juuli 2018, 12:04
Kui kaks uut alust, X ja Y, „kootakse“ geeni DNA-järjestusse sisse, tekib geneetilisse koodi palju rohkem uusi kombinatsioonivõimalusi. Näiteks saab moodustada kaheksa korda rohkem aminohappeid ja seega ka palju rohkem valke.

Teadlased lisasid elu muidu püsivale koodile ehk DNAle kaks uut tähte. Nende kahe uue tähega saab kujundada seniolematuid eluvorme, mis on mõeldud maamiinide tuvastamiseks ja õhu puhastamiseks.

Alates päevast, mil esimene elusorganism nägi u 3,7 mld aastat tagasi Maa peal ilmavalgust, on elu kood kirjutatud geneetilise tähestiku nelja tähega. Ühendatuna pikkadeks DNAahelateks on tähtede ehk lämmastikaluseid A, C, G ja T sisaldavate nukleotiidide kombinatsioonid peitnud endas esimeste algeliste eluvormide retsepti. Põlvest põlve anti seda retsepti edasi ja kui tähed kohta vahetasid, tekkisid uued retseptid ja seega ka uued loomad ja taimed. Seepärast on inimese geneetiline kood kirjutatud täpselt samas keeles ja täpselt samade tähtedega nagu kõikidel teistelgi organismidel, kes kunagi Maa peal elanud.

Nii oli see vähemalt 2017. aasta novembrini, mil Ameerika Ühendriikide The Scripps Research Institute’i biokeemik Floyd Rombesberg esitles täiesti uut tüüpi, kõiki geneetilisi reegleid eiravat bakterit. Pealtnäha sarnanes see täiesti tavalise kolibakteriga, ent seestpoolt oli see fundamentaalselt teistsugune. Nimelt sisaldasid tema geenid kahte seninägematut lämmastikalust: X ja Y. Need võimaldavad kirjutada uusi elu retsepte ja seda tahavad teadlased kasutada selleks, et luua uut tüüpi organisme, mis disainitakse teatud ülesannete lahendamiseks, nagu maamiinide tuvastamine ja vähi nõrga koha tabamine.

Loe DNA-tähestiku uutest tähtedest lähemalt augustikuu Imelisest Teadusest!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri