Maailma esimesed lilled rajasid teed inimesele

25. mai 2018, 15:58
Õistaimed osutusid osavateks kohanejateks ja vallutasid maakera.

Üks märkamatu õis jättis Maa elule suurema jälje kui hiiglaslik taevakeha, mis tappis dinosaurused. Nüüd on teadlased rekonstrueerinud selle väikese taime, mida võime tänada oma eksistentsi eest.

Nelja meetri pikkune roomaja, kelle seljal on ülipikkade ogade read, matsutab hõlmikpuu mahlaseid rohelisi lehti. See loom on dinosaurus perekonnast Regnosaurus ja ta asub piirkonnas, millest 140 miljonit aastat hiljem saab Loode-­Euroopa. Tema jalgade vahel sibavad ringi palju väiksemad dinosaurused ning närivad oksi, mis pudenevad suure taimtoidulise lõugade vahelt.

Suure koonusekujulise puu otsa maandub lendsisalik Istiodactylus ja voldib oma nahkjad tiivad kokku. Tema hambuline nokk on verine raipest, mille loom sõi hommikusöögiks.

Ükski neist loomadest ei pane tähele, et sõnajalgade ja hõlmikpuude juurte vahel sirutab üks väike taim oma ülemised lehed hommikupäikese poole. Ent see tähele­pandamatu taim pöörab elu arengu peagi pea peale. See on Maa esimene õistaim, mille järglased vallutavad bioloogilise revolutsiooni käigus kõigest 40 miljoni aastaga maakera ökosüsteemid.

Nüüd on teadlased taastanud pildi, milline nägi välja lill, millest sai peaaegu 90 protsendi tänapäeva taimede esiisa. Uuringute käigus on selgumas, kuidas see väike õistaim võitis oma konkurente ja rajas lõpuks teed isegi meile, inimestele.

Maailma esimese õie järglased – nn õis­taimed ehk katteseemnetaimed – elavad tänapäeval põhimõtteliselt kõikjal maa­keral. Siiani on teadlased leidnud umb­kaudu 300 000 liiki, kuid määratutes troopilistes metsades peidab ennast arvatavasti veel 100 000 liiki.

Õistaimede hulka ei kuulu mitte ainult need, mida me tavaliselt seostame õitega, nagu päevalill, tulp, roos ja võilill. Ka lehtpuud, viljapõõsad, kaktused ja lihasööjad taimed kuuluvad sellesse rühma. Meile on kõige tähtsamad võib-olla rohttaimed, mille hulka kuuluvad näiteks riis, suhkruroog, nisu ja mais.

Õistaimede keskne asukoht pea kõigis ökosüsteemides on paleontoloogid ja botaanikud pannud uurima õistaimede bioloogiat ja päritolu. Pikka aega on püütud leida vastust küsimusele, milline esimene õis välja nägi, millist tüüpi taimest see arenes ja kuidas sel õnnestus vallutada maakera taimestik, kui juba varemgi eksisteerinud liigid paistsid olevat hästi kohastunud.

Üks suur rahvusvaheline uurimisprojekt on just leidnud vastuse küsimusele, milline esimene õistaim välja nägi. Teadlased uurisid peaaegu 800 praegu elava taimeliigi välimust ja geene ning arvutasid saadud tulemus­te põhjal välja, millised jooned iseloomustasid nende ühist esiisa. Selgus, et lill sarnanes väga praeguste õistaimedega. Kõik selle tunnusjooned on olemas ka praegu eksisteerivates taimedes, siiski pole ükski tänane taim sellega identne.

Hoolimata sarnasusest suurema osa praeguste taimedega, oli esimene õistaim omal ajal täiesti ainulaadne. Selle vast tekkinud omadused andsid uuele liigile evolutsioonilise eelise. Muu hulgas võimaldasid need tal teha koostööd loomadega viisil, mida enne polnud nähtud.

Loe maailma esimesest lillest lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri