Vaktsiin ravib levinud nahahaiguse välja

26. aprill 2018, 14:11
Tavaliselt lööb herpes välja stressirikkal ajal või siis, kui immuunsüsteem on nõrgenenud, näiteks külmetuse korral – sellest tuleb ka haiguse rahvapärane nimetus külmavillid.

Suunurk kõditab ja jalgevahe sügeleb, kui vohama lööb herpes. Selle viirusega pistab rinda neli miljardit inimest. Uus vaktsiin peatab haiguse tugevaima relva ja ravib nakatunud inimesed terveks.

Lõpueksam on juba paari päeva kaugusel ja mõte eesootavast kohtumisest eksamineerijaga rohelise laua taga põhjustab juba mitmendat nädalat ärevust. Nagu sellest oleks veel vähe, hakkab just nüüd ülahuul sügelema ja kipitama ning mõne tunni pärast tekivad sinna väikesed punased tursed ja vedelikku täis villid. Ühe-kahe päeva pärast villid lõhkevad ja eritavad selget või piimjat vedelikku. Ajastus on ärritav, sest just siis, kui on käes suulise eksami aeg, on lõhkenud villidest jäänud lahtised haavandid, mis sarnanevad väikeste kollakate servadega kraatritega. Need on hellad ja ebameeldivad ega suurenda mitte kuidagi enesekindlust, mida eksamiküsimustele vastaja hädasti vajab.

Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust teab seda tunnet. Neid piinavad regulaarselt külmavillid, mis tavaliselt löövad välja stressirikkal ajal või siis, kui immuunsüsteem on nõrgenenud, näiteks külmetuse korral – sellest tuleb ka nimetus külmavillid. Teistel tekivad täpselt samasugused sümptomid jalgade vahel, kus villid avalduvad suguelundite ümber. Mõlemal juhul põhjustavad puhanguid ühe viiruse – herpes simplex’i viiruse ehk lühendatult HSV – eri variandid. See viirus hiilib immuunsüsteemist mööda ning kolib kutsumata külalisena keha närvirakkudesse, kust ei lahku enam kunagi.

Aeg-ajalt viirus n-ö ärkab ja tekitab haaratud kehaosal ville. Nõrga immuunsüsteemiga inimestel tekivad lekkivad haavandid tihedamini. Siiani on herpest olnud peaaegu võimatu vältida ja ravida, kuid uus vaktsiin on andnud juba paljutõotavaid tulemusi loomkatsetel. See ründab kolme tüüpi valke viiruse pinnal ning hoiab viiruse keha­rakkudest eemal. Ühtlasi annab vaktsiin immuun­süsteemile relva, millega viiruse­osakestega võidelda. Loodetakse, et vaktsiin muudab inimesed selle nakkuse suhtes immuunseteks ning ravib terveks ka juba nakatunud inimesed.

Rohkem kui 130 herpesetüübist võivad inimest nakatada vaid üheksa. Neist kaks herpes simplex’i viirust, HSV-1 ja HSV-2, on levinuimad ning samas ravile allumatud. HSV-1 nakatab peamiselt naharakke huulte ümber ja põhjustab külmaville ehk huuleherpest, HSV-2 ründab aga suguelundite ja päraku ümber olevat nahka, tuues kaasa genitaalherpese.

Need kaks viirust hoiavad teineteist ohjes, nii et kui inimene on nakatunud ühte HSV varianti, siis risk nakatuda hiljem ka teise on väike. See mehhanism seletab, miks umbes 67 protsenti maailma rahvastikust on nakatunud HSV-1-ga, samas aga ainult 25 protsenti HSV-2-ga: vanemad nakatavad oma lapsi musitades-kallistades tihti just HSV-1-ga. Seetõttu avalduvadki paljudel külmavillid juba varases eas ning kui nad hiljem alustavad seksuaalelu ja puutuvad kokku HSV-2-ga, hoiab huultel haavandeid tekitav viirus oma rivaali keha alumisest osast eemal.

Loe herpesest ja sellest vabanemise väljavaadetest lähemalt mai Imelisest Teadusest!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Ajakirjal on 161 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 6,49 €, 1 aastaks 75 €
Telli Ajakiri