Kust tuleb tolm?

26. jaanuar 2018, 13:12
Tolmuosakesed koosnevad tavaliselt naharakkudest, riidekiududest ja praadimissuitsu tahmast.

Millest tegelikult tolm koosneb ja miks see koguneb nurkadesse suurteks tolmurullideks?

Tolm koosneb pisikestest osakestest, mis tekivad tavaliste koduste tegevuste käigus. Tähtsaimad tolmuallikad on mahakukkunud naharakud, liiv, loomade karvad, purukesed, õietolm, tekstiilikiud riietelt, mööblilt ja vaipadest ning praadimis- ja sigaretisuitsu osakesed.

Tolm võib heljuda õhus lühemat või pikemat aega ning see keerutatakse näiteks põrandalt kergesti üles. Kui see jälle maha langeb, siis mitte alati ühtlase kihina. Osa pindu kogub tolmu rohkem kui teised, näiteks muusikakeskuse, teleka- ja arvutiekraani nõrk elektrilaeng tõmbab eriti palju tolmu ligi.

Kui tolmuosakesi mõjutavad õhuvoolud, kogunevad need tolmurullideks, mis veerevad üle põranda ja koguvad enda külge veelgi rohkem tolmu. Tolmurullid kogunevad just sinna, kust inimesed või õhuvoolud ei saa neid lihtsasti eemaldada, enamasti nurkadesse või voodi alla. Ruumis, kus tavalisel kombel tegutsetakse, kõigub tolmu hulk umbes 0,05st kuni ühe milligrammini kuupmeetri kohta, aga suure aktiivsusega ruumis, kus suitsetatakse, on tolmu hulk palju suurem.

Magamistuba on üks neid ruume, kus tekib tolmu kõige rohkem. Tolm koosneb peamiselt nahahelvestest, mis on toiduks tolmulestadele. Ühe ööpäevaga irdub nahalt pool grammi kuni terve grammi nahaebemeid. Sellest piisab mitme tuhande tolmulesta toiduks terveks aastaks.

Huvitavaid küsimusi ja vastuseid leiad veelgi rohkem veebruarikuu Imelisest Teadusest. 

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri